Perekonnasuhete teemat jätkates räägime vastastikustest solvangutest. Nojah, aga seda head on ju igas peres piisavalt. Mis on siis solvang?

Solvang on meie negatiivne emotsionaalne reaktsioon meiega toimunud sündmustele, mis, nagu meile näib, on meie suhtes ebaõiglased. Solvang on nagu udu, mis tumestab teadvuse, iga tüliga see tiheneb, muutudes üha paksemaks ja paksemaks. Inimene, kelle on endasse neelanud solvangud, ei suuda adekvaatselt tegelikkust tajuda, iga pisiasi, isegi mingi lause näib talle solvanguna ja häbematuse tipuna.

Mida teha – küsite teie. Ma vastan – saada targemaks.

Meenutage, kuidas lapsepõlves keelas ema teile paljud vallatused, kuidas piiras teie vabadust, keelates õhtuti kauaks sõprade juurde jääda. Kas polnud ülekohtune? Aga milline on teie suhtumine sellesse praegu? Kas ikka veel solvute? Ülekohut ei kustutanud aeg, seda tegi ilmunud tarkus, mis lubab mõista põhjusi, miks vanemad teiega nii käitusid, mõista nende motiive. See näide räägib ühest solvumisest vabanemise mehhanismist – omaksvõtmisest.  

On veel üks võimalus solvumisest üle saada, esimesest veidi lihtsam. Siinjuures pole vaja tarkust, vaid hingejõudu. See meetod on andestamine. Jah, kõik on nii lihtne, võta ja andesta!

Kui teie partner on näiteks lohakas ja see teid väga ärritab, siis mõelge kõigepealt: miks? Ehk olete te liiga noriv. Ja teiseks, kas teie ise näete 100% korralik välja. Arutlege, kas teie partneril on stiimul korralikum välja näha, kui ei ole, siis püüdke teda millegagi sellest huvituma panna, ehk isikliku eeskujuga.

Kolmandaks, püüdke pisiasjadest mööda vaadata. Kui teil pole aastate jooksul õnnestunud tema iseloomus seda joont muuta, polegi ehk vaja närve tühiasjade peale kulutada, lõppude lõpuks, on ta juba välja kujunenud isiksus.

Pärast oma nõudmise lühikest analüüsi on teil lihtsam minna andestuse juurde.

Vahel on solvumise ja nõudmise koorem nii suur, et teadvus keeldub andestamast, isegi mõtteid sellest ei lubata. Sellises olukorras kasutatakse vastavaid meetodeid ja harjutusi, mis võimaldavad töötada inimese alateadvusega. Nagu ütleb vanasõna: „Alatine tilk õõnestab kivi.“ Ja nii, sõna sõna järel tulebki puhastumine. Harjutused aitavad puhastada alateadvuse emotsionaalsest foonist, aga teadvuse tasandil tekib muutus erinevate olukordade vastuvõtus, mida võetakse nüüd ilma eelmiste, negatiivsete emotsionaalsete mälestusteta. 

Ma ei hakka vastavaid praktikaid kirjeldama, need vajavad täpset esitust ja kontrolli kõrvalt. Ütlen ainult ühte – pole selliseid tegusid, mida poleks võimalik andestada.

Kui teis on solvumised, tuleb neist vabaneda. Solvumised – see on tugevaim mürk, mis laostab kõik inimliku olemasolu tasemed: mõtlemise, emotsionaalse, energeetilise ja keha enda. Solvumine on nagu viirus meie elu programmilisel kindlustamisel. Andestamiseta ei ole tervist ega täisväärtuslikku elu.

Ega asjata meenutata kristluse tähtsaimas, meieisa palves, andestamist.

„Ja anna andeks meie võlad, nagu meie anname andeks oma võlglastele.

Ja kui Issand kutsub üles andestama meie vaenlastele, kas siis tõesti meie lähedased sugulased, armsad, ei teeni meilt andestust?