loengu teema: ego, hinge, vaim.

25.juuli 2021 Jäneda 1.osa (teksti tõlge loodi diktofoni salvestisest)

No nii, esimene teema on: ego, vaim ja hing. Väga paljud, kes räägivad: mis see selline on, kuidas see jaguneb, just meie olemus. See (meie olemus) koosneb kolmest osast. Meil on meie keha, energeetika, omame mõtteid, omame teadvust ja veel midagi, mida me ei kontrolli, mis ei sõltu meie soovidest, ei arvesta meiega, pöörab pea peale meie mõtted, meie soovid, muudab meie sees kõik, mille oleme üles ehitanud ja mida kalliks pidasime. Äkki kõik muutub. Just nende asjadega tegeleb meie hing.

Aga, mis siis vaim on? Sellel on ju ka eraldi nimi, mingi omaette kategooria. Me ei tea vaimust praktiliselt mitte midagi. Praktiliselt nii ongi. Inimkond ei tea vaimust praktiliselt mitte midagi. See on ainult…, leiutatud filosoofia poolt, selleks, et läheneda mõistmisele, mis vaim on. Ja Idas nad nimetatavad reeglina kõrgemaks kõike seda, mida me ei suuda haarata teadvusega või müstilise kogemusega. Müstiline kogemus onmeie hinge teadmine. Müstiline kogemus ei anna ka võimalust puudutada selget, täpset mõistmist, mis on meie vaim, mis on see kõrgem. Seetõttu nad nimetasid seda tunnetamatuks, millekski, mis pole tunnetatav. Aga meie lääne filosoofias, oleme ju väga targad ja intellektuaalsed, mistõttu me nimetame kõike oma selgete nimedega, et see on jumal, see on see ja see on too. Või  iga mingi religioosne kontseptsioon mõtles välja oma kõrgemad jumalad. Vot, teda me teame meie kindlat mingisugust jumalat, keda me justkui täpselt teame, et see on see, keda me usume. Idas on see määramatus, mida ei ole võimalik mõista. Alles järgmised rassid, kes tulevad maa peale elama ja on Budda tasemel, ainult neile saab see arusaadavaks, mis on vaim.

Aga meie võtame lihtsalt need kategooriaid põgusalt läbi, et te võiksite enda sees, sellel iseärasuste tasemel, kus te asute, pisut mõista, kus te asute selles või teises olekus, millal elate. See annab teile võimaluse välja selgitada ja mõista, kes ma praegu olen: praegu ma olen mõistuseinimene või praegu olen ma vaimne inimene või ma olen praegu lihtsalt inimene, kes pisut eristub loomast. Ja kui me just, just hakkame.., kui teame selgelt seda ülesehituse treppi, mida mööda universum liigub, kui inimene teadvustab oma isiksuse sinna ja edasi ja kõrgemale, siis me võime väga hõlpsalt oma mistahes igapäevases tavaelus mõista, kuhu me praegu seda treppi mööda läheme: me kas areneme või me taandareneme. Just, ainult selle jaoks on meile vaja mingeid baasteadmisi. Praegu ma ei anna teile mingeid sügavaid filosoofilisi käsitusi. Ma annan teile baaskäsitluse nimelt selleks, et te oma igal päeval võiksite selgelt enda jaoks mõista: praegu ma arenen või praegu ma taandarenen. Sest paigal seista me ei saa. Universum ei seisa paigal, mitte ükski aatom ka ei ole hangunud. Kõik liigub, kõik areneb. Aga kui me seisame paigal, mõtlemata, kes me oleme, mis me oleme, kuhu me liigume, lihtsalt seisame, oleks see stagnatsioon, mis võrdub hävinguga.

Hästi, päris algusest peale, ilmselt, siis egost. Mis see selline on? Inimese ego formeerub siis, kui me just, just, siseneme. Ma opereerin esoteeriliste teadmistega, eks, ja lihtsalt kuidas…, mida me teame inimese sündimise kohta. Ma opereerin…, alguses ma räägin selle teadmise allikatest, mida ma teile nüüd annan. Need pole lihtsalt need raamatud, mida ma lugesin nende teemade kohta või millega ma puutusin kokku mingite õpetajate kaudu, kes ka on tegelenud. Mul on minu vaimne õpetaja, kes mulle edastab, kes viib mind edasi, milleski õpetab mind. Ja mul on temalt see volitus sellise teadmise, kui osa tõest, teile edasiandmiseks. Seepärast mul on selline enesekindlus või jultumus teatada, et see, mis ma teile praegu räägin, et see enamuses sarnaneb tõega. See sõltub teist, kas võtate selle informatsiooni vastu või mitte. No sellele vaatamata, kui te usaldate mind ja minu kogemust, siis need teadmised jäävad teile alles.

Enamus teist, seda, mis te praegu kuulete, te ei võta kui uut. Te lihtsalt meenutate seda. Ja kui ma hakkan rääkima, siis te ütlete, et jaa, jaa nii see on, aga teisiti see ei saagi olla. See tähendab, et kõike seda te teate. Praegu te lihtsalt värskendate oma informatsiooni uuesti. See tähendab, et teie hing on juba piisavalt haritud, pikka aega elanud, et kokku puutuda ja teada neid universumi seadusi, mida ta õppis oma kogemuse kaudu. Praegu kuulates kõike seda te lihtsalt kinnitate endale seda. Kellegi jaoks võib see informatsioon praegu olla uus ja seesmiselt võib tekkida teatav sisemine vastuseis. Teil võivad olla oma uskumused selles, ka see on normaalne. Aga lihtsalt kuulake uut informatsiooni. Ja hiljem võib see saada tõestuse teie elus või ümber lükatud. See on teie valik ja tee.

Kui ego siseneb ema kehasse, siis emal on loode selle jaoks juba loodud. Vahel hing siseneb kehasse otse eostamise ajal, kuid see on väga harv juhus, et algusest peale, kui mees ja naine just seksivad ja sõna otseses mõttes 1-2 tunni vältel pärast seksi hing siseneb. Mõnikord laps, tulevane laps, ütleme nii, et see algne hing, kes ei oma veel uut ego, see jääb eelmiste kehastuste individuaalsuseks. See on täiesti võimalik, kus täiskasvanud inimene justkui seisab ja vaatab, kuidas tema tulevased vanemad seksivad. Ja pärast seda, kui munarakk võtab spermatosoidi endasse, luuakse teatud magnetiline impulss aatomi tasandil. Ja see, loob omamoodi magneti, mis tõmbab seda hinge. Vot ja rakk hakkab jagunema ja juba toimub rakkude eraldumine, ehitudes üles vastavalt eeterkehale selle hinge jaoks, mis otsustas kehastuda. Mõnikord toimub see nii, kuid harva. Kõige sagedamini loode areneb emas kui mingi ettevalmistus, temas pole veel hinge. See toimub esimestel kuudel, esimestel nädalatel. Sel ajal vaatavad mitmed hinged ema kui pretendenti, reeglina mitu hinge, kes võivad isegi konkureerida omavahel õiguse üle olla nimelt lapseks sellele emale.

Kui see toimub, aga valik siiski toimub ja hing siseneb kehasse. Sel momendil hing hakkab järk-järgult juurduma ema energeetikasse ja juurdub oma uude kehasse ja hakkab temas kohanema. Ja just see kohanemine hõlmab nimelt seda ajavahemikku, millal rasedus kulgeb. Ja just sel ajal juba hakkab formeerumine. Otsekohe kui hing läks kehasse, ühines maisel tasemel rakkudega, hakkab välja kujunema ego, meie ego – meie uus isiksus. Hing kui selline hakkab kaotama oma mälu, oma aktiivsust ja jääb ainult vaatleja rolli. Aga uus ego hakkab kujundama oma keha pärast seda, kui keha on moodustunud. Füüsiline keha kujunes mõne esimese kuu jooksul kuni 3.-4. kuuni. Pärast hakkab kujunema astraalne keha, mis seni oli algeline.

Ja nii, siin hakkab ego ilmuma täies ulatuses. Need emotsioonid, mis olid eelmistel isiksustel, need hakkavad praegu tuhmuma. Ja iseloomujooned ja kõik muu, uus ego, mis kujuneb uues kehas, uute päikesesüsteemide mõjutusel ja teiste taevakehade mõjul, mis väga tugevasti mõjutavad nimelt meie iseloomu kujunemist. Siit tuleneb ka sodiaagimärk, mis mõjutab väga tugevalt meie elueelistusi. Niisiis, ego hakkab välja kujunema emotsionaalsel tasemel, ja see avaldub lapse aktiivsuses keha sees. Talle hakkab algselt juba midagi meeldima või mitte meeldima. Ja pärast, kui lapsel on välja kujunenud emotsionaalne keha, hakkab lapsel kujunema seesmiselt sünkroonselt mentaalne keha, ja sellest perioodist alates võib laps emaga suhelda juba mentaalselt. See toimub ainult sel juhul, kui on ema ja lapse aurade väga hea sünkroonsus. See sõltub sellest, kui lähedased olid, ühtisid need kaks hinge karmaliselt. Seepärast… te teate, pole uudis,et mõnikord emal pole mitte mingit kontakti oma lapsega. No lihtsalt pole kuidagi võimalik leida otsest kontakti. Aga vahel on nii, et lapsed just nagu oleksid üks tervik vanematega. See kõik on seotud sellega, et hinged, kes sisenesid, ei omanud talitlusaega näiteks oma emaga, ta võib olla kohtub esimest korda selles kehastuses, aga siiani mitte kunagi ei olnud kehastunud. Ja sellepärast iseloom ja ego, ta saab olema selline, võõrdunud perest näiteks või tal on olnud vähe kontakte oma sugulastega ja lähedastega, sellepärast need ei ole temale sugulashinged. See mõjutab samuti väga tugevalt tema iseloomu, käitumist, inimese ego väljakujunemist, tema isiksust, tema mina.

Kui ta sünnib, on tal täielikult välja kujunenud füüsiline keha, emotsionaalne keha, astraalne keha, mentaalne keha. Nüüd kõige huvitavam on see ajavahemik, mil ego kujunes välja, ta kujunes enne sündi üsas olemise perioodil, kui ego oli ema sees. Siis ta ka loodi. See on kõige tähtsam ajavahemik, mil ema loob uue inimese ego. Oma toitumisega loob ta uue keha, oma emotsioonidega, oma käitumisega, oma iseloomuga, nende mõtetega, nende sõnadega, mida ema kasutab, kuidas ema käitub raseduse ajal, just see kõik kujundab tulevase lapse ego. Hing juba ei mängi siin praktiliselt mitte mingit rolli, ta võib ema püüda natuke mõjutada, et ta ei suitsetaks palju näiteks, ei sööks näiteks mingeid toiduaineid, mis võivad olla mittekasulikud selle keha kujunemisel. Nimelt võivad tekkida erinevad toksikoosid, tekib talumatus välja kanda lapse keha. Nimelt, hing näeb, et ema käitub nii, mis ei võimalda kehal välja kujuneda selliseks, milliseks hing tahaks. Alguses nägi, et ema on hea, ema hakkab mind armastama, tal on kõik hästi ja ta teeb mu kehale just seda, nimelt seda, mida mina tahan. Ta siseneb lapsesse, siseneb, hakkab arenema. Kuid protsessi käigus vanemad seal riidlevad, näiteks, eks. Isa lahkub, jätab maha tütarlapse, kelle ta rasestas, ta mõtleb milleks mulle seda vaja. Olen veel noor. Lähen ära, ma olen alles 18 aastane, mul on veel teine elu kõik ees. Aga tütarlaps jääb üksinda üksindusse. Kusjuures hing, kes võib-olla lootis, et temal saavad olema nii isa kui ema, kes mõlemad annavad armastuse ja hoolitsuse kogemuse isiksuse väljakujunemiseks täiuslikus peres, näeb, et ta ei saa seda head, mida ta lootis selles elus. Siis tekivad teatud sündmused ja laps võib kas surra või raseduse ajal surra, võib toimuda raseduse katkemine. Nii need sündmused formeeruvad, sest hing ise ei tahtnud edasi eksisteerida ja osaleda selles stsenaariumis. No tuleb ka ette, et ema loob teatud tingimused, mis tunduvad olevat piisavalt head lapse keha arenemiseks. Kuid seespidi toimuvad mingid mentaalsed protsessid, mis samuti mõjutavad isiksuse mentaalset kujunemist. Ja siis sünnib laps, kas väga heade vaimsete võimetega või halbadega, ta ei ole võimeline õppima. Keha on tal tugev ja terve, kuid seetõttu, et ema oli pidevalt depressioonis, ema psüühiline energia oli alla surutud, madalad vibratsioonid, siis seetõttu lapse mentaalne keha ei suutnud täielikult välja areneda, temast saab halb õpilane, tal on madal tulevane õpiedukus jne. jne.

Nii, hing justkui saabub. Tal on justkui omad plaanid, oma eluülesanded selleks eluks, aga juba päris alguses ta saab piirangud oma arengule. Kui me näeme juba täiskasvanud inimesi, siis kellelgi on elu läinud väga edukalt. Nendel on vanemad, kes on neile hea hariduse andnud, õigel ajal ilmuvad sõbrad, ilmuvad võimalused õppida, töötada jm. Aga teistel ei kujune välja sellist kerget viisi. Nad võivad lastekodusse sattuda või nad võivad omada mingeid kõrvalekalded, depressioonid, stress, migreen jne, see kõik kujunes täpselt nii. Siit ilmneb teatav mitmekesisus, elulised võimalused ühe ja sama hinge jaoks. Tal võisid küll olla oma plaanid elu jaoks, kuid talle valmistati midagi muud. Aga kõik see, kõik see, need erinevad isiksuse võimalused, variandid, mida võib olla lõputu arv, on hinge poolt ja ütleme nii, kõrgemate instantside poolt, karma valdajate poolt ettenähtud. Need on valdajad, kes pakuvad väljakut mängu jaoks. Me elame arvutimängus, kus hinged istuvad seal ja jälgivad, kuidas avatarid liiguvad ja töötavad. Meie jaoks on see reaalne maailm. Kuid tegelikult on see nagu arvutimäng. Mul on julgus väita, ma olin reaalses maailmas ja vaatasin seda maailma nagu praegu asudes teie kõrval, nägin kuidas seadused töötavad ja kuidas ja miks töötavad. Miks need töötavad? Miks see on nii loodud? Võin täpselt teile öelda, et jah see on arvutimäng, mida võib nii muuta, et inimest saab muuta. Võtate mängu ette, vahetate tegelase ringi, tema iseloomu omadusi, lisate või eemaldate tervist, annate teadmisi. Samal moel võib meie hing avatarina meiega käituda.

Aga siis on meil justkui ego. Tekib küsimus. Aga miks siis hing ei sekku, kui me kord siin saime mingisugused muutused, me haigestusime? Me saime, ütleme vanemad, mitte sellel tasemel, mis me planeerisime, kes hakkavad meid armastama ja meie eest hoolitsema. Miks hing ei korrigeeri kõike seda? Aga sellepärast, et need tingimused olid antud hinge mänguks, sellepärast, et universumi seadused kehtivad. Need seadused, on kui arvutigeeniuse programmeeritud mäng, mida me mängime. Hing see on lihtsalt mängur nendes seadustes ja tingimustes, milles me asume. Niisiis, tegelik, tegelik elu, see pole hinge käes. Aga tegelik elu, me räägime, on vaimust. See on see, kes tegeleb programmeerimisega, loob seadusi ja käivitab eluseadusi, mille järgi hinged hakkavad meiega mängima. Kas teile on see astmestik arusaadav?

Tegelik maailm ei ole isegi mitte hingede maailm. Hingemaailm on ajutine. Me elame justkui ajutiselt 70-80 aastat, meie ego elab keskmiselt 70-80 aastat siin maa peal, seejärel me läbime surma etapi. Peale seda on tal mitte suur ajavahemik. Tavaliselt pole see suur ajavahemik. Aga see võib venida nende jaoks aastatuhandetesse. Pärast seda meie isiksus sureb, ta kaob. Näiteks mina, Igor Efremenko, mind ei saa üldse olema kui isiksust, minu omapärast ei jää pärast teatud ajavahemikku mitte midagi järele. Samuti ka igaühe teie isiksus kaob ja see kestab väga pikka aega, aastatuhandeid. Vot, näiteks kas te teate praegu Atlantidest midagi? Mitte midagi. Kas Atlantide isiksustest on üldse midagi alles jäänud? Inimkonna mälus pole mitte midagi alles jäänud, ehkki mõni teist elas tol perioodil. Aga isegi  hinge tasandil, hing ei suuda seda perioodi meenutada. Seepärast, et need pole mängu reeglid hinge sellel tasandil.

Et avaneks mingi arusaam kogu maailmaruumist, kogu universumist, tuleks siirduda Vaimu tasandile. Aga see, nagu ma juba ütlesin, seni pole meile veel teada, millega opereerib Vaim. Aga see meie tegelik elu asub ainult Vaimus. Meie hing on vahepealne variant. Seda vahepealset varianti võib juba praegu piisavalt uurida. On ilmunud vahendid, et me saaksime aru meie hinge elust. Kuidas seda saab teha? Praegu püüdleb suur osa inimesi vaimsele arengule. See tähendab lihtsalt seda, et tuleks teada vaimuelust, kuidas elada vaimselt juba siin maa peal. Ja kui me püüame elada vaimsetena, siis me lihtsalt püüame teada saada, mis asi hing on ja elada tema elu.

Praegu on inimkonnale antud palju erinevaid praktikaid. Õpetajad on andnud erinevaid õpetusi. Need transformeeriti hiljem elu teatud reegliteks, millest said kindlad religioonid. Meie jaoks, me teame mõnda viimast kümmet tuhandet aastat, mis on kättesaadavad meie intellektile. Kaugemale 10 tuhandest aastast teadlased ei lähe. Religioossed tegelased lähevad ka kuskil 6-7 tuhat aastat tagasi. Kuid Idas, kui me võtame India ja Tiibeti, nad lähevad oma teadmistes ja õpetustes ja teadmistes elu kohta aastatesse 170 tuhat. Indias nad uurivad sanskriti, need teadmised ulatuvad 170000 aastat tagasi. See on sanskrit. On olemas ka para-sanskrit. Para-sanskrit oli sajad tuhanded aastad  enne sanskriti, ulatudes  kuni selle hetkeni, kus meie elame. Ja siis elasid inimesed, oli tsivilisatsioon, oli keel jms. Kuid see pole kellelegi mõistetav. On olemas need käsikirjad, see on olemas kirjalikult. Kuid keegi ei suuda seda mõista, sest meie teadvus veel ei suuda mahutada meie olemasolu sellist ajavahemikku. Siit tuleb meie vaimsuse tase. Mida rohkem me mahutame endasse informatsiooni iseenda kohta, seda suurem on meie vaimsus.

Mis see hing kui selline siis on? Meie hing on ka meie vaimu avatar. Omal ajal, kui toimus mingi maailma loomine … Me opereerime ainult oma päikesesüsteemis, kõik teadmised siin planeedil on piiratud meie päikesesüsteemiga. Sellepärast, et teises päikesesüsteemis võivad olla hoopis teised füüsilised seadused, teised reaalsused. Seepärast me ei tea praktiliselt mitte midagi teistest reaalsustest. Kõik see puudutab meie päikesesüsteemi. Kõik, mis siin maal on kirjas sanskritis, para-sanskritis, see puudutab ainult meie päikesesüsteemi. Midagi muud pole. Kujutage ette, kui palju on päikesesüsteeme: miljardeid. Miljardeid tähti tähendab miljardeid, triljoneid planeete. Ja igal ühel neil kehtivad omad vaimu seadused ja füüsilised seadused, mis erinevad meie omast. Aga see kõik on hinge mäng. Hing mängib lõputult nii palju oma erinevaid arvutimänge. Ja seepärast universumi loojad, kõrgemad, ütleme nii, vaimud, nad on andnud, meie hingede jaoks lõputu piirideta mitmekesisuse meie hinge mängu jaoks. Ja meie mängime kindlates mängudes. Reinkarnatsiooni meetodite abil õnnestus tungida suure hulga reinkarnatsioonidesse, mida inimene läbib ühe hingena planeedil. Sellest räägime teises osas.

Aga ma lihtsalt räägin, kust kohast võib praegu seda teada saada, kuidas elab ja kuidas areneb hing? Tal on ka oma arengu kindlad seadused ja etapid. Ja kui ta läbib kõik need arenguetapid, ta jõuab selle seisundini, kui ta sulandub oma vaimuga. Nii nagu me elame oma elu 70-100 aastat ja areneme ja pärast läheneme surmale, sulandume oma hingega. Täpselt samuti elab hing läbi oma evolutsiooni ja sulandub oma vaimuga, omaloojaga. Ja tuleb välja nii, et nii läheb see lõpmatuseni, lihtsalt lõpmatuseni, ei ole lõppu ühelgi arengul. Meil on väga raske aru saada, sest enamusel lääne tsivilisatsiooni inimestel on tugev loogika ja me tahame teada punkti A ja punkti B. Siis me võime kõike täpselt planeerida. Kui planeerides punkti A ja 70 aastat edasi, siis saab meil olema kogu kavand. Ja me ei saa seda. Aga meil on vaja täpselt. Kui ma lihtsalt lähen siia, aga võib-olla ma lähen sinna, siis me ei saa koostada, me kui isiksused ei saa koostada plaani ainult seepärast, et me ei tea lõpp-punkti. Aga, kui me teame, et lõpp-punkti pole, siis on meil vaja lihtsalt valida suuna vektor, mis meile meeldib. Tehke, mis teile iganes sobib, välja arvatud see, et te valisite oma suuna ja ongi kõik. Selles suunas te hakkate arenema, võib-olla 20, 30 elu. Kui te selleni jõuate, tekib nagu ring. See ring nimelt on teie hinge evolutsiooni ring.

Ja hinged arenevad vaimsel tasandil mööda erinevaid vektoreid. Ja seal ka mitte keegi, mitte millegagi ei piira neid. Nad võivad areneda mööda positiivset vektorit, võivad areneda mööda negatiivset vektorit. Siit me saame inglid ja deemonid, täielik lahknemine. Deemonid, deemonlikud olendid on need hinged, kes lihtsalt valisid endale hävitamise vektori. Nad arenevad ja koguvad oma jõudu, nad koguvad oma väge oma arengus, aga lähevad hävitamise teed, nad hävitavad. Inimtasandil nad tekitavad esialgu mingeid probleeme, sõdu jms. Pärast vaimsele tasandile siirdudes tegelevad nad maailmaruumi hävitamisega. Minnes oma hinge evolutsioonis üha kõrgemale ja kõrgemale kogudes väge ja jõudu nad jõuavad sinnamaani, kus nad hävitavad planeete ja hävitavad päikesesüsteeme, hävitavad samuti, hõivavad, ütleme, oma jõuga terveid galaktikaid ja galaktilisi süsteeme.

Kosmoses on olemas, ütleme, sellised tsoonid, terved galaktilised parved, mille tsivilisatsioonid arenevad negatiivsel moel kui sissetungijad, kui mingid hävitajad. See on lihtsalt kosmose evolutsiooniline etapp. See on identne meie füüsilisega. Ego, ta töötab täpselt samuti nagu hing. Ja hing on lõputu, tal pole lõppu. Ta teeb varem või hiljem oma evolutsioonilise ringi ja ühineb oma vaimuga. Nagu meiegi, elame läbi oma inimlikku elu ja ka ühineme oma hingega. Aga meile on see 100 aastat, aga hinge jaoks on see miljard aastat eksisteerimist. Aga varem või hiljem ta ka ühineb oma vaimuga. Aga sellel teel ta läbib nii hävingut kui ka loomist. Kui ma vaatan oma mõningaid elusid, siis olen näinud mitte ainult positiivseid, vaid oli ka suurel hulgal väga negatiivseid tegelasi enne mind, ütleme, minu hinge kogemuses. Pole väga meeldiv teadvustada seda kogemust ja seda liiki negatiivset arengut, mis kunagi minu eelnevad eelkäijad minu kehastuses tegid, mille DNA kandjaks mina olen. Ja kogu minu hinge kogemus on salvestatud minu DNA-sse, ka igaühel teil on see nii.

Ja see on lähtepunktiks mingi astmeni, teie uue isiksuse jaoks. Uus isiksus elas üle uue perioodi ja tõi hinge teatud muutused. Ja jälle, iga uue inimese jaoks, kellesse sisenes uus hing, sellel saab olema uus DNA. Seepärast on meil väga suur vastutus hinge ees, kuidas me oma hinge kujundame ja millise vektori ta saab edasiseks arenguks. Tundub, et kui minu hing elab peaaegu miljardeid sajandeid, nii näiteks noh sadu, sadu miljoneid ajastuid oma arengus. Mina olen kõigest väike inimene, kes elab noh 17, 18 aastat, kuidas mina saan mõjutada oma hinge?

Huvitaval kombel on maailm ehitatud kui arvutimäng. Teie avatarile võib äkki valada mängus raha ja avatari elu  muutub järsult. Ja teie sellele mängijale võib anda mingi võime ja samuti, selle mängija elu ja võimalused muutuvad. Ja täpselt nii ka meie võime mistahes hetkel endas midagi avastada, midagi ümber mõtestada ja midagi muuta. Ja sellega me võime hiigla suurel määral, väga tugevalt, isegi oma hinge vektorit, tervet suunda muuta.

Mõnikord juhtub, kui rääkida hinge suunast, see on 7 kiirt, 7 suunda, need suunad värvi järgi. Nagu teate, maailm jaguneb meie päikesesüsteemis meie jaoks seitsmeks kindlaks kiireks, see on vikerkaare värvid. Teistes päikesesüsteemides on teine vikerkaar, et see oleks teada. Seal võib vikerkaar koosneda 10-15 värvist, mõningaid meie ei näe. Teistes tingimustes, ütleme nii, et teistes füüsilistes tingimustes, teistes maailmades, seal kujunevad hoopis teisel tasemel kiired, mida mööda hinged arenevad.

Me räägime meie päikesesüsteemist, sest meie hinged valisid oma arenemiseks just meie päikesesüsteemi. Ja me läbime väga kaua, tuhandeid ja tuhandeid elusid, kuni lähme välja, kuna oleme selle päikesesüsteemi kohta kõik teada saanud, läheme üle järgmisele. Aga enne kulub miljoneid aastaid meie hinge evolutsiooniks ühelt planeedilt teisele.

Kui me siin sisemiselt näiteks kui isiksused, elame, omame praegu täieliku vabaduse valida, kuni selleni et võite elu lõpetada suitsiidiga. Äkki, selliste tingimuste korral, ei tahtnud enam edasi elada, mingi haigus, pankrotid, laps, mis iganes sobivad tugevad stiimulid, mis võivad sundida teid elust loobuma. Te võite omada, nagu öeldakse, oma isiksuse õigusega korraldada oma elu nii nagu tahate. Kuid sellega mõjutate väga tugevalt oma hinge arengut.

Sellest, kuidas meie teguviisid konkreetselt midagi korda saadavad, millised tagajärjed meil on,sellest räägime juba teises osas. Praegu lihtsalt printsiipidest. Ja sellepärast, te võite muuta oma elu ja isegi tema suunda. Ühes oma elus ma nägin oma elu, milles üks minu kehastus muutis täielikult elu suunda. Algul oli ta hävitav, ta oli hävitaja teel. Ja üks minu avatar otsustas, et on aeg vahetada. Ja sellest hetkest alates minu hing pöördus hävitajast ja sai loojaks. See oli tuhandeid aastaid tagasi. Vaat, mida võib üks inimese elu korda saata. Üks inimese kehastus, üks ego võib muuta hinge kogu evolutsiooni. Tuhandeid, tuhandeid aastaid ja nad võivad äkki muutuda.

Aga sama võib toimuda ka positiivsel suunal. Hing, kes on positiive arengu teel ja on juba saavutanud väga võimsa vaimse arengu, ta võib täpselt samuti muutuda ühe kehastusega, ühe ego jooksul muutuda ja saada hävitajaks, kes tunneb kogunenud loomingu jõudu. Hea näide on peaingel Lutsifer, kes tuli meie planeedile meie rassi alguses, oli  meie rassi juhendajaks, pidi ka tegelema meie mõistuse ja intellekti arenguga. Temal oli kõige võimsam mõistus ja intellekt võrreldes kõigi teiste peainglitega, kes olid meie päikesesüsteemis. Ja seepärast tehti temale ülesandeks minna Maale ja õpetada inimesi, nendele tarkust  Kui ta tuli planeedile kui avatar, kehastus planeedile, kuid ta ei tulnud toime jõuga. Kui ta nägi, kui rumalad on inimesed, kui kerge on neid petta ja manipuleerida nendega, siis see murdis tema. Sellest alates läks ta hävingu teed pidi. Meie teame teda nüüd kui saatanat. Aga enne seda oli ta Lutsifer, Koidukiir, ingel, peaingel.

Vaat, kuidas võib üks kehastus muuta hinge kogu arengu suunda! Nüüd kujutage ette, milline õigus, jõud on teil olemas, et ise käsutada oma elu! Ja selgub, et mitte ainult oma elu, ja veel ka käsutada oma evolutsiooni ja oma hinge suundi! Vaat, sellega me oleme jumala sarnased.

Kõikides religioonides räägitakse, nendes kõikides religioonides, mis omavad tõepoolest järjepidevust õpetajatelt. Räägitakse, et me oleme jumala sarnased. Me oleme jumala sarnased just reeglites ja oma jõus! Loomad ei ole saavutanud sellist arengu taset, sest nad ei oma sellist ruumi ja aja määratlust. Aga inimene on seotud ruumi ja ajaga läbi oma loovuse. Meil on aktiveeritud peaaegu kõik tšakrad, v.a. kõige kõrgem. Meil hakkab isegi kuues tšakra ennast avaldama. Inimesel on väga kõrge ekstrasensoorne võime ja otsene side hingega.

Seni me elame 4 ja 5 mõõtmes, sellepärast me ilmutame end loomingu kaudu ja õiguse kaudu muuta maailma, ehitada enda jaoks. Oleme kui need arhitektid, kes asuvad maailma loomises, kuid me siin ka ainult mõjutame maailma omal tasemel. Selles oleme me jumalaga sarnased. Seepärast jumalast lähtununa oleme ühendatud lõputuga. Vaim on ühendatud meiega just meie hingede kaudu.

Nii, et hing jaotub ka mitmeks kategooriaks. Kui ta juba eksisteerib oma evolutsioonilises seisundis miljoneid, miljoneid, miljardeid aastaid, siis muidugi läbib ta ka kindlad staadiumid. Niimoodi me võime öelda, et ma pole enam laps, ma pole enam väike poiss. Ma võin öelda, et ma olen juba nooruk. Ma võin veel öelda, et ma olen vana mees. Need on mu küpsuse kindlad kategooriad. On asju, mis oli lubatud väikesele lapsele, 6-aastasele. Eks? Ma kapriisitsesin võib-olla ja panin toime mingid koerustükid. Eks? Mind ei karistatud selle eest eriti, kuna ma ei olnud veel väga arukas, ei teadnud kõike. Ma ei saanud veel lõpuni aru, mis on hea, mis halb. No, kui ma nüüd nii käituksin, oleksid mul kohe tagajärjed ja väga rasked. Eks, ju?

Hingel on täpselt sama periood. Kui ta on veel noor, ta pole veel arukas, ta veel pole kogunud kogemusi, siis vaimu tasandil on vajalik teatav toetus ja abi. Pärast hing läbib teatud staadiumid, saab juba küpseks, omandab teatud hulga universumi mängu seaduste mõistmise. Ta teeb oma lõpliku valiku küpses eas, ta kas läheb loomise teed või hävitamise teed. Ja nende vektorite järgi nad eralduvad universumis ja elavad ja toimivad vastastikku luues mitmekesisust. Kõik on nagu sipelgad, kus igaüks teab, kuhu minna, mida teha. Aga just seepärast, et meil igaühel on absoluutselt oma tahe, tekitatakse suur mitmekesisus, hingede ja võimaluste mitmekesisus.

Ja vaat, mis välja tuleb. Nüüd, kui me elame ja mõtleme, et me… Väga paljud inimesed otsivad vaimse arengu teed. Kuid me ei otsi sellel perioodil kõige tähtsamat enda sees. Võite lihtsalt vaadata neid inimesi kõrvalt ja võib-olla teate oma tuttavate seas selliseid inimesi. Kuni 10 või 20 aastat elavad, tegelevad mingi praktikaga, võib-olla see … keegi arvab, et kummardan pühapilte, siis ma ka arenen vaimselt. See ei aita. Kui ma tegelen hingamisega ja hata joogaga või tegelen veel mingite sarnaste viisidega, mingite poosidega, jooga sarnase spordiga. See ei arenda mind samuti vaimselt. Kui keegi arvab, et käin igal aastal Indias, istun templites, käin vaimsete inimeste loengutel, Sai-Baba juures jne. Nii ma elan 10, 20 aastat ja tahan olla vaimselt arenenud inimene. Aga tegelikult on see vaimse arengu jaoks ei miski, üldiselt null, tühisus. Vaimselt areneb rohkem näiteks tööline, kes töötab tööpingi taga. Oma hinge jaoks omal teel näiteks, ta toob rohkem kasu lihtsalt sellega, et ta teeb oma tööd kvaliteetselt. Ta läheb lihtsalt oma tööle, teeb oma töö kvaliteetselt. See on tema hinge jaoks kõige suurem kasv. Vaat, milles seisnevad vaimse arengu erinevused. See ei tähenda tegelemist mingite spetsiaalsete vaimsete praktikatega jms. Mõnikord ei anna see üldse midagi, mõnikord on vaid hukatuslik tulemus. Inimene mõtleb endamisi, et ma sõidan Indiasse, kui ma külastan mingeid pühasid paiku, ma hakkan seal iga päev palvetama, hingamisharjutusi tegema, ei hakka liha sööma. See kõik arendab meie isiksust, aga mitte hinge. Hing ei võta sellest mitte midagi, kui me teeme seda mehhaaniliselt, mõtlemata, kuidas öelda, arengu lõpmatusele. Vaat, milles on erinevus õige ja mitteõige arengu vahel. Kui te selle asemel tegelete sellega, mis teile meeldib, siis on see too, mida teie hing tahab teha. Kui te teete selles suunas maksimaalselt ja kvaliteetselt ning tunnete rõõmu tehtust, ainult siis teie hing areneb. Mõistate? Meil pole vaja! Näiteks, miks meil on vaja sõita Indiasse, kuhugi minna, midagi teha, põgeneda nendest tingimustest, kus me praegu elame.

Nüüd räägime rohkem hingest, nendest alajaotustest, mida omab meie hing. Kui me räägime hinge eluperioodidest, siis läheb palju miljardeid aastaid arengut. Algselt hing kujuneb välja läbi mineraalide kuningriigi. Väga head on sellised näited vaatamaks, kuidas hing elab justkui mineraalides, kivides, teatud elementides: raud, kvarts, klaas. Meie kui inimesed mõtleme, et miks meie hingel oma lõputus arengus on tarvis tulla ja siseneda mineraalsesse kuningriiki ja elada mingites kivides, elada mingites mineraalides.

Tegelikult sellel perioodil hing hakkab tabama nimelt selle päikesesüsteemi seadusi, mille külge ta on tõmmatud. Lõppude lõpuksta satub magneti teatud külgetõmbesse See on suur hing, kes on saavutanud oma peaaegu täieliku küpsuse taseme ja ta loob tähesüsteemi. See on seaduste tasemel idee, mingi ülim olemus, kellel on oma isiksus ja hing. Ta on individuaalsus ja kes teab täpselt oma arenguplaani. Kui tema arenguplaan teostub, siis ta kehastub läbi tähesüsteemi, sest tähed ju kujundavad kogu planeedi ruumi ja kõik muu inimkonnale, kes hakkab seal elama. Meie hinged, kes omavad teatud magnetilist külgetõmmet vastavalt oma arengukiirele, tunnetavad, et selles kosmose segmendis, ma saan mingisuguse evolutsioonilise arengu, kus ma midagi edasi õpin. Ja nad tõmbuvad sellesse ruumi, mis hakkab kosmoses pilveks kujunema, aga hiljem sellest gaasilisest pilvest kujuneb tähesüsteem. Ja hinged algetapil tõmbuvad… ja juba noored ja need, kes on juba läbinud kõrge evolutsioonilise taseme alates noortest.

Ja noor hing, kes on äsja välja kujunenud energeetilisel tasandil, ta omab üksnes kindlapiirilist eneseteadvust, et ma olen elus. Ja rohkem ei tea ta midagi oma arengust. Arengu uuringutes, mis on tehtud reinkarnatsiooni meetodite abil, vaadati, jõuti just selle tuumani, selle momendini, kus hing äsja moodustus. Ja inimene, selgelt tuli välja mõistmine, et kui ta äsja moodustub, kui inimene alles-alles ilmub sellesse maailma, kui ta polnud isegi oma esimeses kehastuses meie tähesüsteemis. Oli ühe usaldusväärse inimese kogemus, tema aisting, mis võeti vastu transiseisundis. Ta läks esimese aistinguni, kui hing alles esimest korda läks oma kehastusse. See pole üldse mitte mineraalne kuningriik, aga stiihiate kuningriik. Mis see selline on – stiihiate kuningriik? See on meie looduslikud…., millest meie loodus koosneb: vesi, tuli, õhk ja maa. Ja mõningad oma kõrgema hinge kohaselt nad tõmbuvad läbi vee, läbi tule stiihia, läbi maa ja õhu. Need, kes läksid kohe läbi maa stiihia, need omasid teatud kogemusi ja seepärast sisenesid kohe mineraalidesse, tõmbusid kividesse, kristallidesse ja mineraalide kuningriigi teistesse ruumidesse. On mõned, kes jäävad stiihiate tasemele, nad ei oma veel üldse mitte mingit kogemust.

Väga huvitav oli kui hing sai oma esimese kogemuse, oli ta ainult veetilk. Mõistate, veetilk, mis elab läbi seda momenti, kui ta pilvest välja lendas ja kukkus lehe peale. Ja hing jättis meelde, kuidasta tilgana lehte möödatilkus maa peale. Ja see oli hinge esimene kogemus. Esimene. Mõistate? Hetk, mis oli talle vajalik selleks, et aistida, mis see selline on, nagu lend füüsilises ruumis. Seda ta tajus juba oma kiire suunana, hinge kiirena ülikiires arengus. Ning seetõttu … Veetilk ujus kuskil ookeanis, ta lendas ja ühines, sisenes veetilka ning kukkus lehele, jäädvustas ja valgus lehelt maa peale ja kõik. See oli hinge kogemus, kes lahkus sellest veetilgast ja pääses taevasse, teatud ruumi, mis on planeedi ümber. Nad jaotatakse hingede arengutasemete järgi ja nad lähevad kohe sellele tasemele, nagu teiegi pärast maist kehastumist. Ja nii, esiteks…, kujutage ette, olid veetilk ja teised kehastused. Kui hinged kehastusid ja olid mineraalides ja olid mitte mõneks sekundiks, kuskil kaheks-kolmeks sekundiks, vaid nad olid seal planeedil nendes kristallides aastatuhandeid. Tuhat aastat.

Ma läbisin ühe naisega …ja äkki ta ütles, et mul on nii külm, mul on väga külm.  Aga vaata ringi, mis su ümber on. Ta räägib, et oi mul on nii külm, ma lihtsalt… ja ümberringi on pime ja külm. Me räägime: aga tule sealt välja, tõuse üles. Ja ta tõuseb, tõuseb, tõuseb ja korraga tuleb välja järvest. See oli külmunud järv mägedes. Jääliustik. Mõistate? Ja siin, kuskil sügaval liustikus, selle kristallides, sai hing kogemuse. Ja seal ta istus ja mingi kogemuse ta sealt sai. Ma palusin tal meenutada, millist kogemust ta hing tahtis sellest liustikust saada, istudes seal sadu ja sadu aastaid. Mida oli sul vaja sealt võtta? Ta ütles, et ma võtsin sealt seda, mis minule oli hädavajalik ja selleks oli kannatlikkus. Mulle läheb kannatlikkust vaja kõikideks eludeks, mida ma hakkan tulevikus sellel planeedil elama. See on minu kiir. See on kõige tähtsam omadus, mida hing tahab omandada planeedil. See on kiir ja selle suund. Ja nii, tema alustas sellest, istus liustikus ilma muutusteta, saamata midagi muuta. Need olid tema tingimused. Kas teate hamstrikest, kes sündis puuris ja ta ei tea  üldse elust tänavatel. Ta elu kulgeb selles puuris. On hästi, kui tal saab olema seal diivan lesimiseks, voodi puhkepausideks, võimalus mööda põrandat joosta, see on tema jaoks tema maailma avardumine. Ta isegi ei tea, mis on rohkem. Vaat nii ka meie elame oma elus. Ja meil on samuti justkui palju sündmusi, kuid tegelikult me elame puuris.

Päris algusest peale hing kujundas tõepoolest oma suuna just läbi selliste kehastuste. Mida see talle annab? Kannatlikkuse – hiljem on see temale inimese iseloomu fundamentaalne joon. Just siit ta selle võttis. Sealt, mineraalide kuningriigist. Ja see kogemus on salvestatud teie DNA-sse seesmiselt. Sest, et need mineraalid, mis sisenevad teisse, need aktiveerivad. Me sööme, toidust siseneb meisse mineraalne, mineraalne kuningriik. Aga sellest ajast peale, kui hing juba oli mineraalide kuningriigis, meie võime neid mineraale oma sisemuses korraldada. Kui hing läbis taime evolutsiooni, kui ta oli mingi puu või kui ta oli näiteks väike lilleke, sai midagi muud, ta arenes juba kiiremini. Ühe eluga, ütleme nii, puu võis kasvada 100 meetrit nendel aegadel, võib-olla 20 meetrit. See oli epohh, kui maakeral hakkasid välja kujunema metsad jne. Seal oli kõik gigantne.

Väga palju elusid, mida me vaatasime, möödusid läbi dinosauruste evolutsiooni. Väga huvitavad faktid selgusid dinosaurustest. Kui inimene on transis: ma olen mingisugune dinosaurus, kuidas ma liigun, milline on minu arukus, kuidas suhtlen jne. See kõik on kirjas teie sees, millised dinosaurused te eelmistes eludes olite – lihasööjad või rohusööjad või lendavad sisalikud või mingisugune panter või olite seal mingisugune kilpkonn ja veel midagi muud. Neil aegadel, kui hing läbis neid, juba siis ta võimendas oma kiirt, võimendas oma iseloomujooni, mis praegu teis avalduvad. Seepärast on väga raske minna vastu oma iseloomule, vastu oma loomusele. Kui me saavutame inimese taseme, me võime enda sees, oma iseloomus muuta kõike. Meile avanevad sellised ligipääsud, nagu arvutimängus, mitte ainult hinges, aga ka meil. Mida rohkem me laseme iseendasse meie hinge omadusi, seda rohkem avaneb meil võimalusi siin, sellel maal mängida selles arvutimängus.

Kui me seda mõistame, siis saame täpselt aru eesmärgist, miks meil on tarvis vaimselt areneda. Kui ei ole vaimse arengu eesmärki, siis seda ei toimu vähimalgi määral, isegi siis, kui palvetada hommikust õhtuni, lihtsalt nagu munk. Hommikul ärkasin üles ja palve kell 4 hommikul ja nii kogu päev. Aga see ei tähenda, et Sa vaimselt arened ja midagi saavutad. Ei. Sa lihtsalt lähed läbi elu sellises režiimis. Nagu ma juba rääkisin, et kui te millegagi tegelete oma töökohal ja teile meeldib see, mida teete ja te teete kõike seda armastusega, tähendab, siis te juba arenete vaimselt, s.t. teie hing on teisse sisenenud ja te täidate seda, mis tema teile ülesandeks tegi. See ongi juba vaimne areng. Aga mis juhtub, kui me keeldume ükskõik millisest, näiteks … Kõik räägivad, et vaimsel arengul on mingi standard. Näiteks, religioon annab mingid käsud, et „Ära tapa“, „Ära varasta“, „Suhtu inimestesse nii, nagu tahad, et nad sinusse suhtuksid“. Need on teatud häälestused, tänu millele, kui me neid kasutame, siis me areneme väga kiiresti vaimses suunas.

Aga mida teha siis nende inimestega, kes arenevad negatiivses suunas, sest hing areneb, nagu juba rääkisin, ka negatiivses, hävitavas suunas. Siis need käsud osutuvad nende jaoks samuti vektoriteks,  lihtsalt vastupidisteks, punktideks, millest mitte kinni pidades nad arenevad kiiresti. Ja seepärast me näeme inimesi, kes, nagu meile näib, despoote, kes saadavad korda midagi. Kokkuvõttes on nad seaduse rikkujaid. Kuid neil on omad seadused ja oma hinge arengu vektorid, mida nad järgivad kuni justkui kindla tasemeni.

Seepärast me näeme, et inimkond on meil praegu jaotatud kaheks: hävitajateks ja loojateks. Täpselt nii on see ka hingemaailmas, kuid, ma veelkord ütlen, et teatud arengutasemeni. See on hinge teatud tase, sest hingel on samuti valiku vabadus, samasuguse kui meil siin, ta võib olla nii loov või hävitav. Aga lõpuks, kui hing jõuab oma maksimumini, kas hävitamises või maksimumini loomises, toimub teatud transformatsioon ja need häälestused heidetakse ära nii, nagu meie heidame ära oma keha, oma emotsioonid, kõik see lahustub. Nii ka  meie hing lahustub täielikult ja jääb alles juba vaim.

Ja tuleb välja, näib, et justkui ükskõik, kuidas sa ka ei elaks, soorita kuritegusid või tee positiivseid tegusid, tuleb välja, et vahet pole. Kuid see on kõrgema taseme hinge jaoks sama, no pole erinevust. Kuid, mida madalamale me hinge tasemeid mööda laskume, tema evolutsiooni tasemeid mööda, on erinevus väga suur. Ja seepärast, kui minu õpetaja ütleb, et sa suudad kõike, kuid kõige eest kannad vastutust.

Ja mis see minu jaoks on? Minu jaoks, näiteks, minul on nii palju energiat, et ma võin mõjutada loodust, võin mõjutada teisi inimesi, võin mõjutada nende tahet ja teda maha suruda, veel midagi muud. Kuid selle eest ma kannan vastutust. Minu hing on vaba valima, mida teha ja kuidas toimida. Ja juba sellest tulenevalt, kuidas lähenen oma hingele, arenen vaimselt. Ma mõistan päriselt, mida minu hing tahab ja siis ma järgin seda vektorit. Kui ta tahab hävingut, siis ma järgin oma elus hävingu vektorit. Nüüd ma järgin loomise vektorit. Näib, et kõik on segamini. Aga kõrgemate jaoks, nende jaoks on ükskõik. Kõrgematel on ükskõik, kas ma oma arengus tõusen, siis langen, võib-olla ma jõuan ka mingile kõrgeimale tasemele tuhande aasta jooksul. Jõuan Lutsiferi tasemeni ja sealt kukun alla. Meenutan oma mineviku mingeid hävitavaid elusid ja mingeid minu tulevasi kehastusi. Ja jälle minu evolutsioon pöördub ja jälle laskun alla. Kuid varem või hiljem, mingi oma miljoni sajandi pärast, ma lõpetan need oma kõikumised ja jõuan sellisele tasemele, kus on puhas absoluutne vabadus, mingi tõe tasand. Just siin kaovad meie isiksused, kõik individuaalsused. Nad lakkavad olemast, sest nad on tohutu kogemuse endasse kogunud. Ja nende jaoks saab kõik olema hästi. Ja ongi kogu loometegevus.

Ja kui me mõistame, et meil on tarvis ehitada uus hoone, siis kõigepealt on vaja kutsuda lammutajad, kes tulevad buldooseriga ja lammutavad vana maja. Kuid enne seda oli selles majas palju elusid, palju õnnelikke momente. Kuid maja vananes, on tarvis lammutada, siis kutsume lammutajad, seetõttu on lammutajad head. Oma kasvus, oma hinge arengus me jõuame sellise küpsuseni, millal me ei pea lammutajad halbadeks. Kui see hakkab teie sees võrsuma, et kogu halba, kurjust maal pole, mitte kuskil ei kasva kurjust, vaid tekib vajadus ühtede või teiste teatud toimingute teostamiseks, sõltuvalt kõrgematest plaanidest. Siis meie sees kaob arusaam. Hing on saavutanud sellise taseme, et hinges ei ole mitte midagi negatiivset. Ja seda ei näe enam mitte kusagil, te saavutasite sellise seisundi kui sellise. Hakkate tajuma, et te vaatate inimest, te teate, et ta on kurjategija, kuid teie näete temas ainult tema vaimuvalgust. Te näete ainult tema ja enda inimhingede võrdsust, põhiosas võrdset endaga. Te ei arvusta teda enam, enam ei esita pretensioone.

Kõik, te vabanesite. Budismis nimetatakse seda „täielik vabanemine“. Kui inimene jõuab sellise seisundini maa peal, kui ta on oma hinge sedavõrd lahti lasknud ja tema hing on jõudnud omal tasemel selleni tema paljude paljude, ütleme, evolutsiooni etappidega, siis hing teisendab füüsilise keha ja see kaob. Saab, budismis nimetatakse seda saavutatavat keha, „vikerkaare kehaks“. Surma korral inimene muutub ja kõik molekulid lahvatavad äkki kui vikerkaar. Selline kogemus oli kellel? Jeesusel Kristusel, kelle keha muutus valguseks. Ta saavutas valguskeha. Just Kristuse isiksus tõi Maale kristluse kaudu selle kogemuse. Aga budistidel oli see juba ammu. Kristus, see õpetaja, tõi iidsete teadmised lääne tsivilisatsiooni, et me siin, et need, kellel on oma kogemus, võiksid kiiresti jõuda, mõista seda teed ja mille jaoks see vaimne areng kui selline on.

Teadvustades end kui isiksust, oma hinge oma etappidega, mõistame, kus me praegu asume selles etapis. Ja miks meiega toimuvad mõnikord hävingud. Miks me veel hävitame teisi oma emotsioonidega, oma tegudega ja soovidega. Me võime valida iga kord, kas teha seda hävingut või mitte lubada. Sellega me anname oma hingele teatud taseme, me tõstame ta sellisele vaimsele tasemele, kus ta asub või me langetame ta oma vibratsioonidega, oma soovidega, oma tegudega. Meil on selline võimalus ühe kehastusega, sest me oleme praegu meie planeedil ja kosmose selles osas sellisel vaimsel arenguastmel, et me võime ühe eluga tõsta täielikult seda oma hinge taset, varuda niipalju, et tõstame teda (hinge),etvõimsaid etappe teha, et ta (hing) saavutab juba meie käesoleva elu jooksul sellise taseme meie kaudu, et tal (hingel) ei ole vaja enam kehastuda Maa peal.

Seda võib teha, saavutada ühe kehastusega, kui täpselt mõista enda jaoks seda ülesannet ja iga päev jälgides oma tegusid, oma mõtteid, oma soove, kas need on loovad või hävitavad. Kui palju ma veel, minu hing mängib seda ping-pongi: pall sinna, vasakule paremale, positiivses negatiivses suunas. Tahame kehastuda kord heaks siis jälle halvaks, kord heaks, jälle halvaks. Kui te võtate omale selle vastutuse, siis püüdke iga päev parem olla sellest, mis te olite eile. See lühike tee täidab teie hinge sellisel moel, et te juba selles elus negatiivsust enam ei tunne. Seda lihtsalt ei saa olema, sest lahustate selle oma vaimses olemuses. Hing kasvab teie sees, siis teie sees lihtsalt lahustab kogu negatiivsus, mis oli kogutud DNA-sse, mis seda hoiab.

Kui ma olin Tiibetis, külastasin mõnda kloostrit ja seal mulle näidati fotosid just neist inimestest, kes olid olnud meie kaasaegsed. Need ei olnud Jeesus Kristus, mitte need ajad, mitte mingid ajaloolised. Aga need olid meie kaasaegsed, kes elasid kuskil 70-ndatel aastatel. Munk suri, ja oli vikerkaarekeha, temast jäid järgi tühjad riided. Mõistate? Selliseid näiteid on väga palju. Ja nendest mõnest mungast, kes saavutasid vikerkaarekeha, täieliku valgustumise ja oma hinge sulandumise, seal jääb järgi. Võib-olla osa hambast või mingi osa kannaluust, no midagi sellist, väike ebatäiuslikkus jäi järgi, eks, ja juuksed jäävad järgi. Need osad on pühad asjad. Energeetiliselt omavad need järelejäänud osad vaimu salvestust. Ma ka nägin neid, mulle anti ligipääs nendele asjadele. Ja selle võimsa jõu tunne! sõna otseses mõttes, pool hammast jäi inimesest järgi, eks, mis riietest leiti. Temast tuleb lihtsalt kolossaalne, võimas energia. Vaat selliseid artfakte hoitakse mingisugustes, ühes või teises kloostris.

On olemas veel väike vikerkaarekeha, mis ka räägib sellest, et inimene on saavutanud vaimse arengu kõrgeima taseme. Peale surma keha väheneb ja muutub, vaat selliseks: inimkeha pikkus 30-40 cm. 30-40 cm või võib-olla muutub vähem, kuskil 90 cm  kuni meeter. Kujutate ette, inimene suri, lamab. Reeglina toimub selline asi neljandal päeval. Kolm päeva toimub eeterkeha ümbertöötlus, siis ta lahustub ja pärast astraalset ei olnud, keha lihtsalt muutub järsult pisikeseks. Selliseid kehasid ma olen näinud.

Kiievi-Petšerski Lavra, pühakoda, mis asub Kiievis, seal on koopad. Nendes koobastes asuvad surnud pühakute muumiad, kes olid Venemaal, maeti sinna. Kõik imestasid, et on sellised väikesed kehad: ligikaudu meeter, 90 cm pikad. Kas nad võisid elus nii välja näha? Ei. Noh, arvatavasti sellistes koobastes tekivad muumiad ja muumiad nendes seal lihtsalt mumifitseeruvad. Lihtsalt pühak suri, munk. Ta pandi koopasse ja mähiti kaltsuga ja lamab seal. Keha muutub pärast lihtsalt selliseks väikeseks mõne päeva jooksul. See tunnistab lihtsalt sellest, et see munk saavutas sisemiselt oma sellise vaimsuse taseme, et füüsilisel tasemel tema DNA kaob. DNA aurust tema kogemus korraga justkui kristalliseerus, ta sai valguseks. Ja see valgus, see hing kui isiksus, sulas ühte universumi vaimuga. Vaim, see on kui seadus, ilmnemise seadus. Kui see ilmnemise seadus avaldub – Jumal ilmub … See on seadus, see ongi vaim, vaimu avaldumine materiaalsel tasemel. Selle seadusega, külgetõmbejõuga juhib jumal mingisugust isiksust, n.ö. endist, kunagist hinge. Kuid praegu pole ta ilmnenud. Ta avaldub seaduse kaudu.

Külgetõmbejõud. Kui hing läks mööda ühinemise liini oma elus, siis ta ühinebki külgetõmbe seadusega. Ja see külgetõmbejõud töötab südamete üksteisele ligitõmbena, molekulide üksteisele ligitõmbena. Ja just see külgetõmbejõud töötabki selle tõttu, et miljardid, miljardid hinged ühinevad ja saavad selliseks vaimuks, kus materiaalselt juba ei omata isiksust, isiksust ei ole, on ainult seadus. Just, vaim koosneb ka teatud … Need on vaid meie oletused. No vot, me oletame, et need seadused, mis on loodud, see on jumal, lõpmatu, lõpmatute seaduste ilmnemine, need lõpmatud seadused ilmnevad erineval moel erinevates päikesesüsteemides. Ja just, lõpmatu hulk hingi viivad üha suurema ja suurema jumala mitmekesisuse avaldumiseni looduses, sest iga individuaalsus toob kaasa oma mingisuguse aspekti ja veel sünnivad lõputult üha uued ja uued eluvormid: uued putukad, uued bakterid, uued viirused, uued… Nad töötavad uute seaduste alusel, kohanevad uute tingimustega. See on seepärast, et seadus muutub, aga iga kord seadus täieneb uute hingedega, kes toovad kaasa uut ja uut ja uut. Siit selgub vaimne evolutsioon kõikidel tasemetel aatomist alates kuni hingeni ja vaimuni ja ka tema evolutsioneerub katkematult, lõputult.

Kui me teame, kus me oleme, kes me oleme ja kuhu meil edasi minna, meie sees ilmub selgelt suuna-kiir ja reastub trepp. Siis me mõistame, kus me oleme ja kuhu meil edasi minna. Seda on väga tähtis teada. Aga, mida te teete, millega te tegelete, hinge jaoks on üldse ükspuha, ei mängi mingit rolli, mängib rolli vaid teie kui isiksuse jaoks. Teie tegelete selles elus ainult sellega, mis teile meeldib. Kui teile meeldib varastada, varastage. Kui teile meeldib varastada ja saate sellest rahulduse, varastage, Kui teile meeldib tappa, saate sellest rahulduse ja rõõmu, tapke. Kuid kõige selle eest te kannate vastutust.

Kui olete praegu hävitamise tasandil, minge täieliku hävinguni. Mida kiiremini te jõuate põhja, seda kiiremini sellest tõukute, lähete loomise tasandile. See on nagu haiguse kriisiga. Vot teil on põletik, eks. Tuleb kiiresti jõuda põletikukriisi tasemeni, põletik kadus, pärast seda algab tervenemine, eks ju. Kui teil on temperatuur 37 kogu aeg, te tunnete end kogu aeg halvasti, oleks parem, kui 38 või 39 teid ühe päeva raputab. Pärast seda te hakkate paranema. Just täpselt sama toimub hingega. Kui teil praegu on veel tunne, et teie sees elab veel midagi hävitavat, siis, mida ma saan öelda. Hinge jaoks, tema jaoks ontähtis, et teise ennast kiiresti hävitaksite. Siis tuleb mõistmine, et niimoodi teha ei saa, et ma nii enam ei taha. Aga, kui te ennast pikkamööda hävitate, siis hingele see eriti ei meeldi, ta ei taha aega kaotada. Seepärast ta annab teile ükskõik millise katsumuse elus, mis teid väga kiiresti hävitab, annab teile võimaluse. Kõik. Teid pandi kinni, te  varastate. Hing teeb nii, et teid pandi vangi. Sest see on evolutsiooni vältimatu tee. Varem või hiljem varas läheb vanglasse.

Aga sina, kui sa selles elus petsid, arvad, et oled hea varas, et keegi sind ei tabanud, siis järgmises elus sa alustad lapsepõlvest alates varastamisega, mis ikkagi viib vanglani juba järgmises elus. Üha enam ja üha enam iseenda hävitamine läheb finaalini, päris põhjani. Seepärast ma teile … Sellega te ei kaota aega ja teie hing alustab siis kiiremini tõusmist, et hing ei kaotaks aega. See on hinge jaoks väga tähtis, see on tähtis, et te elaksite maksimaalselt oma arengu vektori suunas, nii nagu te seda tunnetate. Igal ühel meist on see vektor, mis meie sees räägib, et see mulle meeldib või see mulle ei meeldi. See on meie ego, mis räägib meiega. Ta räägib, see mulle meeldib ja aga see ei meeldi. Ja hing seejuures räägib, et sedasi pole tarvis teha, teha teistmoodi. Samas hakkab hääl meie sees meid juhtima, hakkab tegema valikuid, kahtlema: kas hävitada või luua.

Kui teil on side hingega välja töötatud teie vaimsuses, siis te teate täpselt, milline on teie vektor: hävitav või loov. Siis te täidate… siis valitseb rohkem kogemus justkui selle vektori magnet, mille suunas hing läheb. Kui hing läheb piisavalt tugevalt positiivse vektori suunas, siis teie südametunnistus räägib, et pole vaja varastada, et minule pole seda kogemust rohkem vaja. Ma juba tean, mis see on.

Kui millestki on puudus, siis otsitakse endale ise õigustusi.Ma olen väga palju näinud õigustusi 90-ndatel aastatel. Väga palju õigustusi oli 90-ndatel aastatel. Mul pole millegagi lapsi toita, iga päev ma varastan. Vot, mulle tööl palka ei maksta, siis võin võtta, varastada. Aga minul on ju tarvis  millegagi lapsi toita. Ja sellega ma justkui õigustan ennast,üht asja õigustatakse teistega. Sellega ma lähen selle vektori suunas, mida mööda läheb mu hing. Ta ei saa sellest veel aru.

Mul oli üks kogemus Leningradis. Blokaadi läbielanud naine, ta rääkis, et tema oli agronoom. Ja sel ajal, kui sakslased haarasid Leningradi. Seal lähedal oli küla, kus asus üks põllumajanduse mingisugune instituut jne. ja tema tädi vastutas seal teravilja eest, mida seal hoiti. Ta evakueeris selle vilja Leningradi oma korterisse, kuhugi keldrisse. See teravili oli selline, mis sisaldas kõrgemaid nisu sordiomadusi, mis olid selektsiooni tagajärjel aretatud. See oli selline teravili, millel oli hea külma- ja haiguskindlus. Ta nimelt säilitas kogu selle teravilja blokaadi ajal alles. Seejuures  tema lapsed surid nälga ja ta ise suri nälga. Ta ei puutunud mitte ühtegi kotti, kogu see vili hoiti alles. Peale sõda kasutati seda vilja külviks. Mõistate, eks? Keegi leiab õigustuse, et mul on tarvis lapsi toita, ma lähen, pagan võtaks, selle nimel, aga teine isegi ohverdab sisemiselt oma lapsed selle nimel, et järgmised põlvkonnad…. Selekteerisid kümneid ja kümneid aastaid, et jõuda sellise kvaliteedi teraviljani. Ta arvas, et ma oma ja laste elude nimel ei lähe selleni, et me praegu hävitame selle teravilja, sööme kõik ära. Vot, see on hinge valik, tema arengu taseme vektor. Vot sellised näited võivad olla.

Ja et mõista, kus sa asud, et millisel arengu tasemel sa asud ja kes sa selline oled oma vaimses arengus. Ja vot, elu on mäng, see pakub alati teha valikuid iga päev. Iga päev on see valik. Ja kui me seda teeme, jõuame õigesti teha ja minna meie hinge suunas, siis me areneme vaimselt.  Kui me ei tee neid teadlikult, vaid elame lihtsalt niisama, hommikul tõusin – lihtsalt pesen hambaid, lihtsalt käin duši all, sest lihtsalt nii on vaja, jne. Lähen tööle, sest on vaja, toidan lapsi, siis me ei ela, me lihtsalt eksisteerime, elutseme. Tühi lehekülg. Eluraamatusse pole midagi kirjutatud. Terve elu kui matk. Hing lihtsalt elutseb ja midagi ei ole.

Nii, järgmises seminaris toon näiteid, millised hinge pettumused leiavad aset pärast surma, mis toimub inimesega vahetult pärast surma ja järgnevatel etappidel, kui isiksus hakkab analüüsima, kuidas ta on oma elu elanud, milliseid järeldusi ta teeb, mis temaga edasi juhtub, kui ta mõistab, et ta pole rahul oma järeldustega, kuidas ta kehastub järgmistes eludes, kuidas see mõjub.

Kui meil siin polnud valikut, siis kui me surime, siis pole meil samuti üldse mitte mingisugust valikut. Kui meil siin polnud arengu suunda, siis peale surma me seal veelkord sureme aeglaselt. Elame läbi justkui religioonide põrgut. Põrguid ja paradiise on erineva tasemega. Kui me oma isiksusega sinna satume, kuni me ei sure. Keegi võib seal olla 40 päeva, keegi võib olla 3 päeva, mõni võib viibida seal hallides tsoonides 1000 aastat. Ja hing istub ja ootab, kuni meie avatar puhastub puhastustules meie, no ütleme nii, meie pettekujutelmadest, meie vääratest uskumustest. Sellest ma ka räägin teile, see on väga tähtis. Kui te, me elame lihtsalt seda oma elu ja seal kuidagi iseenesest reguleeritakse hinge poolt. Mitte midagi seesugust!

Nii nagu jumal praegu ei sekku teie ellu siin maa peal, lihtsalt valmistas teile tingimused, täpselt samuti peale teie surma ei toimu teiega mitte midagi. Ja väga paljud…  Kui selgeltnägija tuleb kalmistule, näeb ta ümberringi kõiki inimesi, kes on sinna maetud, isegi neid, kes eelmistest sajanditest. Kes muudkui käivad ja käivad… Sinna on juba lapselapsed maetud. Nad käivad koos lapselastega. Mõistate? Öeldakse: aga kus siis jumal on? ja miks ta ei jaota neid laiali? kes vasakule, kes paremale, kes kuhu… Magnet jaotab meid! Aga jumal, see on lihtsalt seadus.Meie vaim, see on seadus. Ja juba sõltuvaltsellest, mida oleme kogunud oma füüsilise elu jooksul, millise ja mida hing kirjutas oma Eluraamatusse, tulenevalt sellest me lõime magneti. Pärast surma meid tõmmataksenendesse avarustesse, maailmadesse, oludesse seni, kuni see magnet ära ei kao. Kui magnet kaob, tekib uus kehastus.