loengu teema: ego, hinge, vaim. 25.juuli 2021 Jäneda 2.osa (teksti tõlge loodi diktofoni salvestisest)
Nüüd vaatame kõrvalt, kuidas joogid suhtuvad ellu, kuidas nad elavad praegust elu ja kuidas suhtuvad oma teise ellu. Nende eluülesandeks on valmistada end ette surmaks, selleks momendiks, mil nad surevad. Seal on suur erinevus India mõningates jooga suundades.
Et mitte teenida karmat, nad püüavad üldse mitte midagi teha, üldse ei tee halba ja nad ei tee ka midagi head. Sest, kui me teeme mistahes tegusid, me teenime karmat, kas negatiivset või positiivset. Igasugune karma sunnib meid aga tulema uude kehastusse, et seda realiseerida. Siis, kui te teete kellelegi häid tegusid, siis varem või hiljem, et aidata inimestel oma karmast vabaneda, te tulete maa peale tagasi selleks, et teile saaks heateod tagasi teha. Seepärast paljud (Indias on isegi selline jooga suund) ei tee üldse mitte midagi, ei tee head ega ei tee halba. Sellega püüavad nad oma karmast mööda minna. Kuidas see neil õnnestub, ei tea.
Kuid kui võtta budistid, siis nad lähevad justkui kannatuste teed mööda, nad kõik kannatavad, lihtsalt kõik, igaüks, ilma arutamata. Loomad kõik kannatavad, täpselt samuti kannatavad ka puud, taimed, kõik inimesed. Sest nad ei näe mingit erinevust. Sellise filosoofilise suuna järgi pole mingit erinevust konna ja inimese vahel. Ja kui sa just nii elad, nimelt siis täidad sa oma vaimu sellise olekuga, mis ei erista: hea või halb, vääriline või mittevääriline. Just nimelt selline elu võimaldab neil omandada selline vaimne olukord, mille kaudu toimub realiseerumine ja keha võib elu lõpuks muutuda valguseks. Ainult selles, kogu nende elu seisnebki. Loomulikult, sellised erandid, helendavad kehad, vikerkaarekehad saavutavad üksikud, ainult üksikud. Kuid kõik ülejäänud on selle poole teel. Sa võid läbida palju, palju elusid, enne kui saavutad sellise taseme. Kui reinkarnatsiooniga tegeledes uuriti elusid, tuli välja, et selline budistlik tee läbi kannatuste valguseks muutumiseni pole hinge jaoks alati vastuvõetav.
Reinkarnatsiooni instituudis, mille ma 2019 aastal lõpetasin, oli ligi 200 inimest. Seal kogunesid lihtsalt inimesed, kes oma elus juba tegelesid praktikatega: ravitsejad, selgeltnägijad, psühholoogid. Üldiselt olid kõik sellisel tasemel, et mingil määral aidata teisi inimesi. Kui me vaatlesime üksteise elusid, jagunesime kümnelistesse gruppidesse, kus vaatlesime üksteist, paljusid kehastusi alates hinge esimesest kehastusest kuni viimasteni. Puutusime kokku sellega, et paljudel olid olnud ka religioossed kehastused. Paljudel olid kehastused Indias, sest India on tuhandeid aastaid andnud võimalusi vaimseks arenguks.
Seal oli üks väga hea näide noorest mehest, kes mäletas ennast hästi ühes oma kehastuses, sest see oli olnud tema viimane kehastus. Ta suri Tiibetis kuskil 30-datel aastatel. Selgus, et ta oli väga kuulus laama, kellel oli palju järgijaid ja õpilasi. Ta mäletas hästi, et oma viimases kehastuses enne surma ta rääkis, et ta ei tule enam maa peale laamana, õpetajana. Ta rääkis oma õpilastele, et järgmine kord ta kehastub 7 päeva pärast poisina ühes külas, minge sinna ja sealt te leiate mind.
See on budistide tavapärane praktika – kõrgema taseme õpetajad teavad, milline keha on neile juba ette valmistatud. Nad juba teavad, ütleme nii, vaimsel tasemel, et kuskil elab ema, neile on ette valmistatud, neile on kasvanud keha. Ta ütles, et 7 päeva pärast ma suren ja 7 päeva pärast on juba sünnitus, ma sisenen seal sellesse kehasse seal külas. Minge sinna ja seal sünnib poiss või tüdruk ja seal ma olen. Ja kui õpilased lähevad määratud ajal sellesse külla, millest õpetaja rääkis, kuhu ta tuleb. Seal oli täpselt selline naine, kellel oli sündinud poiss. Nad ootavad kuni see poiss saab 3 või 4 aastaseks ja tulevad tema juurde ja toovad erinevaid asju, mis kuulusid sellele laamale.
Ja siis väike poiss lihtsalt valib. Ta peab paljude asjade seast välja valima kolm laama asja, näiteks mütsi, tassi ja saapad. Seal on palju saapaid, palju tasse, palju mütse. Reeglina, kui laps valib, 3 või 4 aastane valib välja selle laama mütsi või tassi või mingi raamatu, mis kuulus laamale, siis selle põhjal õpilased kinnitavad, et laama kehastus selles lapses. Aga 7 päeva tagasi oli ta alles eelmises kehas. Mõistate, kui kiiresti võib toimuda reinkarnatsioon.
Kui sulle öeldakse, et ma rohkem ei tule õpetama Tiibeti õpetuse liinis, ma lõpetan selle. Ja nüüd teie kõik, minu õpilased, peate endale leidma uue õpetaja, sest mina siia enam ei tule. Ja nii tuli välja, et ta sündis uuesti ja on praegu siin, 35 aastane noor mees ja ta tegeleb psühholoogiauuringutega. Eelnevates kehastustes ta omandas juba sellise suure vaimse varu. Ja tema hing valis nüüd läänemaailma. Nüüd kehastub ta läänemaailmas ja läbib oma evolutsiooni uue etapi. Mõistate, mitte alati hing ei vali ühte mingisugust suunda mingi religiooni kaudu, mingi ühe kogemuse vahendusel. Püsivalt ei kehastuta mungaks kuni realisatsioonini/vabanemiseni. Hing lihtsalt jõudis millenigi. Kõik! Hing on midagi saavutanud ja nüüd sündis läänemaailma. Ka selliste hinge erinevate valikutega me puutusime kokku.
Väga huvitav on vaadata nimelt seda, miks hing jätab tema juhtimise kõrgeimale tasemele. Kui hing juba planeerib oma elu. kehastumise. Ka see, kui hing ise üle vaatab, võib märkimisväärsel tasemel anda ainet otsustamiseks, milliseid eesmärke ta püstitab selleks, et midagi õppida järgnevas elus. Ja tema, hinge jaoks oli vaja muuta kogu suunda, liikumise kiirt. Alguses läks ta mööda religioosset teed, elas kuskil 15 elu tavalise lihtsa mungana, mida ta alustas kuskil 2000 aastat tagasi. Need 2000 aasta, 15 elu oli kloosterlikud. Ja ta saavutas püha laama seisuse.
Läks teist teed mööda, lääne tsivilisatsiooni teed.
Ta ei olnud mingi usklik inimene. Hariduselt oli ta psühholoog. Kuni müstilise suunitluseni ta elas 30 aastat. Ja alles pärast 30-dat eluaastat tekkis tal mingi müstiline pilt, mingi kogemus tema elus. Ja äkki hakkas midagi toimuma. Tal hakkas koitma, siis mõistis, et lisaks materiaalsele maailmale on veel midagi.
Selgub, et see on üldiselt selline tavaline kogemus. Tavalisel inimesel, ka teil, kes te siin viibite, meil kõigil võib-olla on olnud oma müstiline kogemus. Kui see oli: mingi vaimuvälgatus, millegi etteaimamine, sähvatused, need räägivad just sellest, et te oma vaimses arengus, teie hing omab juba tohutu, kolossaalse varu. Ja siit tuleneb teil ka magnet sõita kuskile mingisse piirkonda. Näiteks teid tõmbab Indiasse. Teid tõmbab mingisse piirkonda planeedil, kuhu te sageli sõidate puhkama, näiteks Türki. Kui teile öeldakse, et sõidame Kreekasse, ütlete ei, ei taha, ma tahan ainult Türki. See tuleb sellest, et nimelt Türgis teie hing võib-olla koges kehastusi. Just seal saadi oma suur vaimne kogemus ja seetõttu praegu justkui hinge tõmbab sinna. Te elate siin, aga tõmbab teid sinna. Vot see on magnet. See teie jumalik vaim väljendab selle magneti vahendusel külgetõmmet sinu isiksusele, sinu hingele, sinu hinge praktikale. Kui te näiteks kõnnite mööda randa ja teiega hakkavad seal Türgis toimuma mingid müstilised ilmutused. Äkki mäletate midagi, äkki algab mingi muusika, helinad. See kõik ongi magnet, teie poolt kunagi eelmistes kehastustes välja töötatud.
Mis toimub meiega, kui me sureme? On olemas teatav plaan, mille koostas hing. Kuid see muutub alati, see muudab meie isiksust. Me tahtsime, me muutsime elu oma naisega, partneriga seoses, eks. Tahtsime, läksime teisele tööle, täiesti teise valdkonda. Omandasime hariduse, ma ei tea võibolla hakkasime töötama santehnika vallas. Hiljem hakkasime lihtsalt muusikuks. No täiesti teine suund elus! Õige! Otsuste vastuvõtmine sõltub meist. Kuid on sellised otsused, olukorrad, mida me kuidagi ei mõjuta. Tähendab, et neid olukordi mõjutab teie hing, kes omal tasemel (justkui arvutimängus) kujundab teatud sündmusi.
Näiteks te haigestusite, teile see ei meeldi, et teile tuli haigus. Või haigestusid teie lapsed, kuid te ei saa seda kuidagi mõjutada, aga seda mõjutab teie hing. Kui teil on vaimne side hingega, te võite temale teatada ja kokku leppida, saada teada, mida hing täpsemalt tahab selle haiguse kaudu saavutada. Kui te saate selle teada, siis te teete kohe need või teised muudatused oma elus ja haigus möödub koheselt. Haigust ei ole tarvis selleks, et ta olemas oleks, vaid selleks, et oleks mingi tulemus. Tulemus sõltub teist. Te võite ravida või mitte ravida. Võite olla kroonilises seisus kümneid aastaid. See sõltub ainult teist. Nagu arvutimängus võib hiirega klõpsata ja kõik ümber muuta. Et see toimuks, peate sellesse uskuma ja kasutama oma jõudu. Kui te hakkate oma hinge uurima, avatakse teile teie jõud ja võimed.
Kui te surete, mis siis teiega toimub? Teiega toimub kõige tähtsam sündmus. Sellel hetkel, kui te surete, toimub teie jõu avanemine. Jõud, mis on teie poolt kogutud, kuid pole selles elus avaldunud. Mis toimub? Te elate oma elu ja kardate surma. Võtame näiteks hüpoteetiliselt inimese, kes elab ja pidevalt mõtleb: „ei, ainult mitte surm, surm on kõige hirmsam asi, mis võib juhtuda“. Miks see juhtub temaga? Seepärast, et ta ei pea võimalikuks enda seost vaimse maailmaga, seda et ta elab edasi, et surma kui sellist pole. Sellepärast see inimene keeldub kogu oma vaimsest jõust ja keeldub kõikidest seostest vaimse maailmaga. Aga see energia, mis oli talle hinge poolt kogutud, oli selleks, et ta võiks siin kõike kergesti muuta oma elus, kergelt ületada haigused, kergelt parandada oma mingeid negatiivseid iseloomujooni, kergelt muuta oma elu asjaolusid. Kuid kui teil on surmahirm, siis te ei saa midagi sellist teha. Aga, kui te ületate surmahirmu, teil ei ole hirmu, tähendab, siis avaneb seos teie vaimse liiniga ja siis kogu teie vaimne jõud kandub üle ja saab teile kättesaadavaks. Ja te võite, nagu ütles Jeesus Kristus, käia vee peal nagu mina, ainult uskuge sellesse ja te võite teha kõike, mida mina teen. Jeesus Kristus rääkis, et ta tuli meile näitama, mida inimene võib, mida meie võime ja meile seda õpetama. Vaat, milleks oli antud ta õpetus, et inimene avaks enda sees oma jumaliku jõu. Surmahirm suleb meile meie jumaliku jõu.
Kui me teame seda liini, mida mööda me läheme – alates minust, inimesest, egost, kuni meie hinge erinevate astmeteni, kes mängib veel halba või head ja kes sellest hiljem vabaneb. Kui me ühineme selle vaimse seadusega, vaat siis me saame täpselt iseendast aru, kus me asume. Ja me võime kasutada kogu jõudu, mis on meile kättesaadav antud evolutsiooni punktis.
Näiteks kui teil on juba tugev vaimne varu, siis te usute seda, mida ma praegu ütlesin. Ja teie sees, kui te usute, ilmneb äkki teie jõud.
Kõik, mis ma teile praegu räägin, mis ma praegu teen, mis praegu toimub, see et te mind praegu kuulete, on tegelikult jäämäe tipp. See mis tegelikult toimub, on teie eest varjatud. See on see, et te asute praegu selles saalis ja selles saalis asuvad praegu need vaimsed olendid, kes osutuvad vahendajateks teie ja teie hinge vahel. Neid kutsuti tollal kaitseingliteks. See on väga tinglik, sest kaitseingleid on erineva auastmega olenevalt sellest, millisel tasemel teie hing juba on. Ja just nende kaudu te saate praegu intuitiivselt juurdepääsu oma hingele, ainult seepärast, et te sõitsite siia ja avasite endale selle võimaluse. Kui te praegu avatult võtate vastu seda informatsiooni, siis mingi aja pärast hakkab teiega toimuma teatav transformatsioon, seepärast, et teie hingeenergia voolab praegu teisse siin.
Selle jaoks ongi see seminaripäev tehtud pikk, et see teie tranformatsiooniprotsess oleks piisavalt pehme teie jaoks. Seepärast pärast seda seminari hakkavad teie elus toimuma muutused. Kellelgi võivad need muutused olla väga tugevad, kellelgi vaevu märgatavad, aga need algavad. Ja seda teeb teiega just teie hing, seepärast, et praegu, kui te kuulate mind ja püüate seda vastu võtta, avaneb nimelt teie kiir. Kui te seda usute, et see kiir on ühinenud teie hingega lõpmatuseni, ilmneb, et siis ta avaneb veel tugevamalt. Isegi, kui te ei usu seda nagu te usute kosmoenergeetikat, isegi kui te praegu seda ei usu, siis vaatamata sellele see töötab. Isegi kui teie isiksus seisab praegu vastu, see töötab vaatamata sellele. Antud juhul teie isiksus on väga nõrk võrreldes selle voolu tasemega, mis tuleb teisse teie hingest. Teil on lihtsalt vajadus lõdvestuda ja seetõttu paljud teist kipuvad praegu magama. See ei ole mitte seepärast, et siin on halb õhutus, umbne, palav, et te väsisite. Ei! Paljud teist vaevalt kuulevad viimase jõuga, et mis ta seal räägib, ma ei saa midagi aru. See on normaalne seisund, sest teie teadvus tahab kõrvale hoida, et mitte segada teie hinge ühinemist teie sees.
Aga tulemuseks on see, et mõne päeva pärast te hakkate äkki: „aga ta (Igor) rääkis sellest“. Ma ei rääkinud sellest. Teile meenus teie teadmine, mille teie hing sisendas selperioodil, kus te praegu siin asute. Teie teadvuse kaudu hing püüdis mitte segada vaheajale minekut. Ta sisendas ilma teie teadlikkuseta. See protsess toimub seesmiselt. Seepärast mulle meeldib teha seminare, aga mitte anda lindistusi. Lindistuste kaudu see ei toimi. Seepärast tulge seminarile. Kohal olles see protsess käivitub. Kui te seda praegu usute, siis see protsess kiireneb ja läheb mitmekordselt võimsamaks. Seda ma rääkisin teile seepärast, et avada teid pisut.
Nüüd räägime sellest, mis toimub peale surma, et te tõepoolest võtaksite enda jaoks vastu ja mõistaksite, et see on nii ja surma pole tarvis karta. Ma isiklikult ootan surma. Ma olen sunnitud kui vang olema siin maa peal, selle ettenähtud ajani, millega ma nõustusin, et täita teatud ülesandeid, mida mul paluti siin teha. Seepärast ma ootan, millal surm tuleb. No, see tuleb ainult siis, kui ma olen täitnud selle, mida peeti vajalikuks, kui saab täidetud teatud ülesanded, siis saan ka valida, millal suren. Mul on selleks õigus. Mul juba on selleks õigus. Ma sooviksin, et ka teie vabaneksite surmahirmust, saavutaksite oma vabaduse sellise taseme, kus te ise määrate, kui kaua te elate. Teil on ka see vabadus olemas. Mõnikord hing võib mitte nõustuda sellega: las elame natuke veel, kümmekond aastat. Ütlete: ei, kõik, olen nii väsinud, kõigest tüdinenud. No olgu, hea küll! Ja siis tekib teil insult või südameatakk, te surete naeratusega voodis või autoavariis, sõltuvalt sellest karmast, mis te olete välja teeninud, kui te tahate minna varem. Seda otsustavad juba karma valitsejad/valdajad, millisel hetkel te lähete.
Sellest, kuidas te surete sõltub teie järgmine elu. Ja seepärast, kuidas te valmistate end ette surma hetkeks, sellest sõltub mitte ainult teie surmajärgne olemine, vaid ka teie järgmine sündimine. Kui te selles elus elades nii mõtlete ja mõtlete, et kui ma suren, valin seal, ma ise valin, kuidas hakkan elama ja kus ma pärast surma asun, ma ise valin oma järgmise elu, sest praegu mulle ei meeldi, tahan sellega ja tollega tegelda. Praegu mul pole võimalust tegelda muusikaga. Praeguseks kõik! Järgmises elus valin, et tulen heliloojana, tegelen ainult muusikaga. Hea küll, palju raha ei pruugi olla, see-eest kirjutan muusikat. Vaat nüüd, kus ma nii olen otsustanud, olengi magneti loonud.
Ja kui sa sured, siis surmaseisundis võid sellest tulenevalt kohtuda Bachiga, Beethoveniga, Mozartiga ja veel mõne muu isiksusega, kes saavad Sinu õpetajateks sinu surmajärgsel perioodil. Ja siis õpid teatud muusikat. Ja kui sinu isiksus on juba kustunud, siis hing säilitab selle õppimise kogemuse. Ja juba järgmise uuestisünniga sünnib geniaalne poiss, kes kohe sündimisest alates oskab mängida, on noodikirja oskaja ja juba kirjutab ise muusikat. Just nii see toimub.
Miks see nii toimub? Miks geeniusi on nii vähe? Seepärast, et need, kes ei karda surma, juhivad surma režiimi. Neid inimesi on väga vähe. Geeniusi nimetatakse andega inimesteks, mingiteks imelasteks. Miks on neil nii palju väge, võimeid? Seepärast, et surm pole nende seost vaimuga katkestanud. Surma ju pole. Aga me ise paneme piirid oma elule ja seetõttu ise piirame end lõpmatuse väest, piirates ennast: no ma suren 80 aastaselt ja minu elu lõppeb. Kui sellised mõtted on, tähendab ongi kõik! Mitte mingisugune intuitsioon ei aita teid, teil ei ole tõelist sidet hingega. Ei! Te jätate selle piiratuks.
Aga see on nagu sein. Hing võib seal teiseltpoolt seinale koputada ja teie intuitsiooni teel vaevu, vaevu kuulete kaja. Siis näiteks sellise mittemõistmise kaudu justkui tundsin, et selle Vasjaga poleks küll vaja abielluda olnud, ta osutus selliseks oinaks. Tundsin südames midagi. Kuid ei jätkunud mõistust. Ainult seepärast, et surmahirm, osutub, piirab meie seost. Kui te eemaldate surmahirmu. Kõik! Liin avaneb. Avanevad kõik teie anded ja võimalused, mida te võite näha ja vaadata ja aktiviseerida siin enda juures. Mitte midagi ei osanud ja äkki oskate. Kui hakkate millegagi tegelema, see õnnestub teil tasapisi olgugi, et 50 aastat ei õnnestunud. Koolis teil ei olnud mingeid andeid, te joonistasite, mitte midagi ei osanud, ei osanud mängida ühelgi muusikainstrumendil. Mitte mingit annet keeli õppida. Mitte midagi ei olnud.
See toimub niipea, kui ületate surmahirmu, mõistate, et surma pole, et ma isiklikult eksisteerin lõpmatuseni, ma olen hing, kes areneb. Äkki lapselapsega, viisite lapselast kooli, nad hakkavad seal joonistama, teie kui vanaema nimelt hakkate ka joonistama, oh, vot kõik õnnestub. Miks? Aga seepärast, et teie hing oli juba kunstnik, muusik, jne. Praegu 50-60-ne aastasena te hakkate kenasti joonistama, õppima keeli, sest te meenutate oma, vaimselt meenutate oma inglise või araabia kogemust jms. Ja hakkate kergesti vastu võtma teisi keeli, teistsugust kunsti. Just nii see äkki toimub. Teie sees avaldub üha enam enesekindlus ja tervis avaldub. Miks? Seepärast, et teie hing seal kõrgemal tasemel on harmooniline ja siis see harmoonia kui jõud tuleb meie kehasse takistuseta ja hakkab seda ümber kujundama, noorendama. Seepärast, et teda ei takista, harmooniat ei takista miski meie kehas voolamast. Ainult meie isiksus on väga kaugel harmooniast.
Tahan teile tuua mõningaid näiteid. Rääkisin juba, kus hing kujundas ümber just näiteks selle laama, munga, kes saavutas kõrge taseme, no juba siin maa peal. Aga on selliseid hetki, mis meid puudutavad, no juba siin maa peal, reaalsusele lähedal.
Ma võtan sellised kõige äärmuslikumad näited, mis osutuvad piduriteks meie elus. Keda need puudutavad, need mõistavad, keda ei puuduta, tõenäoliselt mõistavad ka. Need on piduriteks, mis ei lase meil avada meie jõudu. Selliseks piduriks on iseenda arvustamine, kui me iseenda kohta ütleme, et ma olen halb. See on iseenda needmine. Me ütleme iseenda kohta pidevalt, et ma olen halb, ma pole vääriline, olen teinud selliseid halbu tegusid oma elus. Ja sellega te teete vaat mida. Just sellest, oma vektorist te pöördute vaatama ainult enda peale: te olete selline halb, te sooritasite halbu tegusid jne. Selles te elategi. Selgub, et teie vektor pöördus oma vaimsest arengust ümber oma negatiivsesse suunda. Ja te ainult mäletate, et olete halb, te pole hea jne. Te justkui tahate sooritada häid tegusid, kuid iga kord neate end ise: ma olen halb, seepärast, et ma kord oma elus tegin mingi halva teo, mul pole andestust.
Näiteks naise jaoks, kellega ma lihtsalt kokku puutusin, kui me töötasime reinkarnatsioonidega ja vaatasin läbi sadu elusid. Sellest on juba rohkem kui aasta. Praktiseerides ja suheldes oma kolleegidega, kes ka praktiseerivad meie, ütleme nii, suunaga, õppides tundma selliseid erinevaid eluaspekte. Ja hiljem jagasime üksteisele suhtlusgrupis Skype`i vahendusel, kes omandas millise uue kogemuse, kes mida sai teada. Ja siin, me puutusime kokku selliste teatud üldiste suundadega, mis pidurdavad. Nii siis, naiste jaoks on vaimses arengus kõige tähtsamaks piduriks eneseneedmine. Mitte tema hing ei arvusta, mitte jumal ei arvusta teda, aga tema ise justkui neab ennast.
Selline on käitumine, kui näiteks naine oli sunnitud tegema aborti. Ja siis tuleb välja, et praegu tunneb ta nii tugevat süüd, et ta pidurdab ise end öeldes, et ma ei ole vääriline edasi vaimselt eksisteerima, sest ma panin toime sellise tapmise, katkestasin teise olendi elu. Ja kõik religioonid ka räägivad, et abort on halb, et see on tapmine. Ja siis selle naise iseenda needmine kestab kogu elu lõpuni ja ta ei saa sellest üle astuda ja sellest välja tulla. Kuid tegelikult, tegelikult, kui te nii käitute, on teil teatavad asjaolud selle jaoks. Ja need asjaolud, need on väga olulised.
Vaadake, üldiselt on hinge jaoks piiritud võimalused: lihtsalt nii nagu tahad, nii käitud. Ja milline fantaasia su hingel on, nii võib ta seda realiseerida. Ja seepärast ühte sellistest juhustest me vaatasime ühe naise elus. Ja tema elus oli nii, et ta ühes oma elus samuti tegi kaks või kolm aborti ja pärast seda ta ei saanud enam lapsi. Need olid sellised ajad, kui lapsi oli ühes peres kuni kaksteist. Vanad ajad olid sellised. Kuskil kaheksa last, see oli tavaline norm. Oli elu! Praegu näib uskumatu, jah! Aga keskajal oli see normaalne, omada 6-12 last. Pooled neist, kui te hästi elasite, kaks või kolm last iseenesest jäi ellu, see oli lihtsalt kolossaalne õnn.Toita oli vaja, haridust ei olnud. Lihtsalt oli vaja anda elu, et inimene elaks. Ühte last omada oli kriitiline, kolm oli vähim. Vot keskaeg! Aga sündis ja suri kaheteistkümne lapse piires. Ja mõned naised seal, kes ei tahtnud lapsi, nad katkestasid raseduse, läksid ravitseja või kellegi juurde kes tegid justkui aborti. Ja vot üks naine seal tegi kaks või kolm aborti, täpselt ei mäletanud, pärast ei saanud rohkem lapsi.
Kuid siis ta hakkas tegelema ja hakkas elama teistsugust elu. Ta hakkas tegelema teiste inimeste aitamisega. Kõik sai talle selgeks: ei ole perekonda, siis ma pühendan end kloostrile. Töötas ja aitas kodutuid. Kõik selleks, et lunastada jumala ees oma justkui süüd. Ja kui me vaatasime seda elu hinge poole pealt, selgus, et hing nii planeeriski, et ta tuleb maa peale, teeb need abordid, et tal poleks lapsi ja siis ta pühendub täielikult mitte perekonna elule, vaid nimelt juba teiste inimeste teenimisele. Aga, kui ta oleks jäänud lihtsalt naiseks nendes aegades ja tingimustes, ühes või teises rahvuses, tal poleks olnud võimalust. Ta oleks olnud lihtsalt abielunaine, kelle ülesandeks oleks olnud sünnitata lapsi. Kõik! Selline oli naise staatus. Ja nii hing otsustas olla nurjatu, näidata ühiskonnale, et elada võib teisiti, et naised võivad pereelust olla vabad, et naised võivad tegelda millegi muuga, aga mitte lihtsalt sünnitada lapsi ja olla selle jaoks, ainult meeste lõbuks. Ja nii hing, see tugev hing läbis selle elulise kogemuse isiksuse jaoks. See oli väga raske. See on pidev elu patutundes, et jumal karistas mind selle eest, rohkem lapsi jumal mulle ei andnud. Ja pidev patutunne ja soov lunastada oma patt jumala ees, seepärast ma hakkan töötama ja ütleme nii, et pühendan ennast tööle kerjustega ja haigete inimestega.
Ja mis tuli välja. Isiksus elas nii. Me vaatasime sünnist kuni selle isiksuse ühinemiseni hingega. Naine, kes tundis end kurjana, patusena, ta haigestub ja sureb. Nii nagu sa arvad, et sa oled patune, et siis sinu keha laguneb, siis sidet hingega pole. Hing vaid jälgib, lihtsalt jälgib ehkki hing nii planeeris. Mitte mingisugust sidet pole. Hing justkui saatis oma avatari surelikele kannatustele. Kuna hing oli nii tugev, võimas, et ta kehastuski. Kuid seejuures hing, kes on seal ja vaatab järele, kuidas me siin elame, tema elab kõike seal üle ja tunneb kõike seda. Ta ei kannata asjata, ta kannatab seal. Ja seepärast mõnikord tugevad hinged võtavad enda peale need kannatused, seepärast, et ühiskonnas midagi muuta, midagi muutuks. See on tema hinge ohver, vaimne ohver. Ja tuleb välja nii, et kui see naine elas patus, ütleme, tundis end patusena ja kui saabub surma hetk, ta satub sinna, kuidas ta religioosselt enda üle mõtles – põrgumaailmadesse. Sinna ta satubki – nendesse põrgumaailmadesse. Nii nagu ta seda ette kujutas, et seal kuradid praevad teda, torgivadtuliste harkidega, nii teda seal torgitaksegi ja praetaksegi, ta on (seisab) seal kui inimene, nagu me praegu siin. Kas te võite ette kujutada, et teid praetakse pannil 200 kraadise kuuma õli sees? Teid torgitakse tuliste harkidega. Kujutage ette, et see toimub päriselt. Nii ta tegelikult enda jaoks elas läbi nendes maailmades. See oli mängu osa. Ka see oli hinge ohver. Ja hing oli sellega seotud. Ja ta võttis selle vastu.
Kõik see valu tajumine peale surma on astraalses maailmas olemas. Kui te ise end magnetiseerite sinna. Te ise, mitte jumal ei karistanud meid, mitte keegi. Hingel oli selline plaan, spetsiaalne kokkulepe. Kehad, kes pidid tulema tema lasteks, neile lihtsalt polnud ette nähtud hingi. Keha sündis energeetiliselt, aga astraalselt hing ei sisenenud. Hinge tapmist kui sellist abordi ajal ei olnud. Seepärast, et hinge ennast veel sees polnud. Seepärast vaimses maailmas kuritegu polnud. Aga inimese jaoks kuritegu oli. Enesekaristus, eneseneedus, vaat kuidas see toimus, mistõttu sa ise saatsid end põrgusse, mitte jumal ega hing ega keegi ei teinud seda. Sa ise oma usuga saatsid sinna. Kõik. Ja ta saatis end sellesse põrgusse, ei olnud seal väga kaua, sest tema hing oli ikkagi väga tugev. Hing laskus põrgusse ja tõi ta sealt välja. Tema jaoks oli see justkui laskuks mingi ingel, päästes ta kuradite käest. Tema hing laskus alla ja tõmbas välja nendest tema kannatustest. Ja kui ta tõstis tema ülesse sellesse ruumi, sellele tasandile, kus pole halba ega head, kus on juba lihtsalt vaimu valgus. Just seal siis ego mõistab äkki kõike ja tema jaoks ruumi ja aega justkui pole, lihtsalt tunne lakkab.
Kui me kannatame millegi pärast, siis see on, mis meile meenub. Te mäletate, et 10 aastat isa peksis mind rihmaga, eks. Ja teie sees, veel astraalsel tasandil, võib solvang säilida ja veel midagi. See kõik säilib ainult seepärast, et te säilitate ruumilis-ajalise vahemaa, et te olite tollal 10 aastane. Te mäletate end selle 10-aastase kannatajana. Aga, kui te lähete kõrgemale vaimsele tasemele, siis teil aeg ja ruum kaovad, seal on kõik siin ja praegu. Ja siis tühistatakse kõik teie kannatused, tühistatakse kõik teie pretensioonid, nullitakse kõik. Seal pole negatiivset ja seepärast need, kes teid siin peksid, püüdsid tappa, vägistada, veel midagi. Seal, vaimsel tasandil te võtate, kui nad sinna jõuavad, neid kui endaga võrdseid, kui ühtset valgust, kelle suhtes pole mingeid pretensioone, ei õigustusi, mitte midagi. Te lihtsalt võtate neid kui endaga samaste olenditena. See on justkui armastuse seisundis olemine maailma kõikide kurjategijatega, kes olid ja on maa peal. Sellel tasandil me oleme kõik võrdsed ja kõik ühtsed, oleme sõpruses ja armastuses.
Kui hing laskub alla, algab tema jagunemine: halvaks või heaks. Me siseneme taas uude kehastusse. Ja siseneme uuesti ja ümbritseme end uuesti ajaliste raamidega. Meie iseloom sirutub välja ja iseloom see on meie hinge kogu varu. Avalduvad meie negatiivsed või positiivsed jooned, sõltuvalt sellest, mida hing planeeris, millist kogemust läbida. Ta lihtsalt võttis midagi pisut muusikast teie elu täiendamiseks, lisas intellekti, tegi teie mälu paremaks, et te oleksite hea muusikaõpetaja, mitte helilooja. Seda pole talle rohkem vaja. Ta on juba üks või kaks korda helilooja olnud, suur muusik, oli juba edukas, kirjutas muusikat ja rohkem pole seda talle vaja. Seepärast ta tuleb hiljem hea pedagoogina, muusikapedagoogina. Kõik! Seepärast on teil pisut piiratud muusikalised võimed, kuid te pole geniaalne, ütleme nii, muusik. Teil on väga hea intellekt, seepärast suudate muusikat hästi õpetada. See on hinge järgmine arenguetapp. Vot ongi kõik. Sellega me omame sellised teatavad ajalised piirangud ruumis, kus me elame. Seal üleval neid pole.
Kui pöörduda tagasi selle hinge kogemuste juurde, ta kannatas, elas läbi põrgu. Mingil ajal võeti sealt üles ja juba seal ta oma hingega… vot see, kes võttis teda justkui ingel, saabus, võttis teda. Ja ta tajub, et seni kuni nad lendavad üles, tajuvad justkui ruumi. Nad tõusevad kusagile ja ta ühineb selle valgusega, oma ingliga ja meenutab kõike iseendast, ja meenutab, et ta ise, praegu lihtsalt laskus ise põrgusse. Ja seal kõik tema seesmuses ühineb, ta ühineb kõigi oma teadmistega, mis kogutud tuhandete, tuhandete, tuhandete kehastustega. Sellisele taseme saavutavad vähesed, kes juba oma evolutsioonis saavutasid sellise kõrge vaimse taseme. Selliseid hingi pole ka mitte nii palju. Kuid selliseid võib esineda. Aga sellised hinged võivad läbi elada selliseid elusid. Mõistate?
Kui te vaatate praegu neid inimesi, keda peate lurjusteks, ta on selline halb, teeb halbu tegusid jne. Siis tähendab, sel momendil te mõtlete… aga vaimsel tasemel kes ta on. Kui ma temaga kohtun sellel vaimsel tasemel, kas mul häbi ei hakka. Võib-olla ma oma elus panin toime veel hullemaid tegusid. Vot selliseid asju võib ka kohata.
Näiteks kunagi oli meie grupis üks naine, kellega me läksime praeguses kehastuses hingede maailma. Seal ta kohtas oma esimest noormeest, kes teda oli reetnud. See oli ta esimene noormees, keda ta armastas, oli esimene armastus 15 aastaselt. Kuid juhtus nii, et ta reetis teda, armus teisesse, ehkki tal olid juba suhted temaga. Aga neiu sai teada, et tal olid suhted ka teise tüdrukuga. Just see murdis neiut moraalselt väga tugevalt. See muutis tugevalt tema edasist elu. Aga see noormees sattus varsti Afganistani ja hukkus. Tütarlaps oli teda natuke neednud, et ta teda pettis. See noormees sattus 2-3 aasta pärast Afganistani ja sai surma 18 aastaselt. See murdis teda veel rohkem. Seepärast ta oli selline, et ei usaldanud enam mehi. Aga hiljem jõudis talle kohale, et kõik need minu soovid ja kurjus jne. põhjustasid noormehe huku.
Ja see murdis teda veel rohkem. Me töötasime temaga, tegime teraapiat, et kuidagi korrigeerida, vaadata, kes on rohkem süüdi, kelle süü seal oli. Me läksime sellesse hingede ruumi ja see noormees kohtub temaga seal. Ta on praegu tema kaitseingel, tema elu mentor. Ta juhib teda juba 30 aastat. Pärast surma sai temast temakese kaitseingel. Mõistate, milline lugu! Mina kogu elu olen teda neednud, pidanud teda süüdlaseks oma elus ja samal ajal tundnud süüd tema ees, et see oli minu needmine, et ta tapeti. Samal ajal tema on olnud kogu aeg minuga, kõik päevad, minu kaitseinglina. Kaitseingel ei saanud teda eriti aidata just seepärast, et naise sees olid need vasturääkivused tema suhtes. Ja tema energia ei saanud kuidagi kaitsta, ta ei saanud läbi murda.
Ja siis me tulime tagasi sellesse kehastusse, väljusime sellest hingede ruumist, kus ta just oli teda kohanud, teda ära tundnud. Seal nad suhtlesid ja lihtsalt rääkisid, midagi sellist ta mulle rääkis kahekõnest. Ta tuli tagasi hoopis teistsuguse inimesena. Aasta läks mööda ja ta ütles, et suhtleb praegugi temaga, oma kaitseingliga, nagu mina teiega, pärast seose tugevdamist. Nagu selgus, oli neil algselt planeeritud elu elada koos, sest nad olid pikka aega püüelnud koos sellesse kehastusse siin.
Vaat kaks hinge, kui mees- ja naishing, kui kaks poolt. See on väga suur ja haruldane õnn, kui teie karma võimaldab teil ühineda oma poolega. Hing, kes ilmub, ütleme nii, veel ei oma mitte mingit kogemust, kuid ta on juba jagatud mees- ja naisliiniks. Kõrgem hing jaguneb, kui ta saabub oma justkui valguse seadusest, ta saabub ja jaguneb kaheks osaks: mees- ja naispooleks. Ja need kaks poolt lendavad miljardeid aastaid universumis, et ühineda. See toimub ainult siis, kui nad saavutavad peaaegu oma maksimaalse jõu. Ainult sellisel juhul ühinevad kaks kõrgemat: mees- ja naispool. Ja siis sünnivad uued maailmad. Et kohata oma poolt, hingelist poolt selles elus ja veel ühel ning samal planeedil, see on lihtsalt, ma ei tea, milline hinge teene see peaks olema või kõrgemad otsustasid teha mingi eksperimendi. See on väga haruldane.
Niisiis, neil oli selline ühinemine, oleks pidanud olema, nad leppisid kokku. Kõik! Neile anti heakskiit, karma seadus lubas. Kas on mõistetav, mis varu kummalgi neist seal oli, kui nad tulid siia. Neil oli väga tugev magnet, armastus esimesest pilgust, vaimne armastus. Kuid isiksus, mis kujunes 15 aastaga, ta omas sellised vabad vaated. Ja ta sekkus nimelt sellesse vaimsesse jõusse, vaimsesse sidemesse, üksusesse. Kui nad oleks olnud, ütleme, selline geniaalne paar, oleksid sündinud lapsed, kes oleks olnud väga üliharmoonilised. Nende kaudu oleksid saanud tulla hinged, kes, ütleme nii, muudaksid evolutsiooni. Selline näide on Blavatsky, enne sündimist see hing, mis tuli hiljem Blavatskyna ja andis salaõpetuse, saladoktriini. Ta ei suutnud mitmed sajandid leida sündimiseks harmoonilist keha, ei suutnud kuidagi valida vanemaid, ema ja isa, kes oleksid võinud anda talle sellise harmoonilise keha, et oleksid teineteist armastanud, et hing oleks võinud kehasse täielikult sisenda.
Seepärast mingi enam-vähem keha isegi leiti ja hing sisenes selle lapse kehasse, kuid mitte täielikult. Seepärast, kes Blavatskyt tundsid, rääkisid, et ta oli selline mitte päris iseendas, oli rikutud psüühikaga. Juhtus nii, et tal olid mingid väga ebaadekvaatsed käitumise hood. Miks? Aga seepärast, et selle lapse DNA ei lubanud hingel täielikult kogu oma jõus ligipääsu, kogu oma väes ja intellektis siseneda kehasse. Ja seepärast olid tal mõnikord psüühilised kõrvalekalded: suitsetas, karjus valjult, hirnus nagu hobune.Seepärast, et ei olnud sobivat harmoonilist vanemate paari. Aga sellel paaril oleks pidanud sündima sellised lapsed, keda harva saadetakse, kellel lubatakse sündida Maale selliste geniaalsete õpetajatena. Siin on teile evolutsioon! Kuidas lapsed, 15 aastased noorukid võivad rikkuda suurte õpetajate kogu plaani: nad hakkavad teineteist armastama, nad toetavad teineteist, sünnitavad lapsi. Aga nad lasevad võimaluse mööda. Ka Kristus oleks võinud sündida nende kaudu. Ei! Need noorukid, mida tahavad seda ka teevad: vasakule ja paremale.
Mõistate, kuivõrd isiksus võib mõjutada kosmilisi seadusi! Kuidas see võib evolutsiooni muuta?! Meie soovid, meie teod, meie mingid moraalsed ja veel midagi, mis meile lubab ja mis ei luba. Ja just nii, me näitame ennast, saates korda positiivset või negatiivset. Ja sellega, näib justkui minu isiklik valik, mida tahan seda teengi. Paistab, et sellest sõltub planeedi evolutsioon, inimkonna evolutsioon. Juba 100 aasta pärast ei pruugi õpetajaid enam tulla, kuna ei ole enam võimalusi selliste kahe vaimse alge harmooniliseks ühinemiseks. Võib-olla tähtede seis muutub mingil viisil selle jaoks, et karma töötaks nende paaride jaoks.
Kui me saime kõike seda teada ja vaatasime läbi, et see paar oleks pidanud ühinema, aga nad lörtsisid kõik ära valguse õpetajate jaoks, siis selle naise sees tekkis selline pöörepunkt, justkui vaimu valgus sisenes temasse ja isegi ta hääl muutus. Lihtsalt hääl muutus. See juhtus kuna tema vaimne energia sisenes. See toimub läbi tšakrate. Kui kurgu tšakras, loomingulises alges muutusid vibratsioonid, hääl muutus täielikult. Teda ei tundnud ära vanemad ja tuttavad jne. Kui ta tuli meie instituuti, rääkis ta ühe naise häälega, pärast sai täiesti teistsuguseks naiseks. Vaat millised transformatsioonid võivad toimuda meie sisemuses, kui meie kui inimesed millestki aru saades laseme selle endasse.
Füüsilise surma järel, kui kõik, kogu kogunenud vägi, ütleme, minu energia piisad lähevad välja keha seest, keha lõpetab aatomite kooshoidmise. Need aatomid hakkavad laiali lagunema. Nad lagunevad laiali rakkude sees, sest neid ei hoia koos enam minu vaim, minu energeetika, magnet ei hoia aatomeid koos. Läbi toidu, läbi õhu, läbi mingite oma energeetiliste ilmingute ma kogusin oma kehasse erinevaid aatomeid. Neid hoidis koos minu energeetika ja minu teadvus. Minu teadvus on kadunud, minu energeetika hakkab kaduma ja lahustuma ruumis ja mu keha hakkab lagunema aatomiteks. Mitte aineks vaid aatomiteks lõppkokkuvõtteks. Selgub, et pärast keegi või miski hakkab neid aatomeid jälle kokku koguma. Minu keha lihtsalt muutub tolmuks, mingi aja pärast ei jää alles üldse mitte midagi. Hiljem sellest materjalist luuakse midagi muud.
Tuleb välja nii, et kui me justkui sureme, jah, on hingel ka vaimselt olemas varu. Peale surma meie energeetika on täpselt samuti kolmene. Nii nagu keha omab teadvust, energeetikat ja füüsilist keha, samuti on ka hinge puhul. Meie energeetika, meie hing, kes väljub meie kehast, omab ka kolmest struktuuri: see on emotsionaalne keha – meie emotsioonid, teine keha on mentaalne keha – meie mõtted, ja kolmas on teadvus, teadlikkus. Ta on olemas alati ja kõikjal. See meie teadvus, see on kolmas komponent, ta on kõikjal. Sellele lisandub vaid mateeria ja energia. Mateeria ja energia lisanduvad ilmutamiseks nii füüsilisel tasandil või astraalsel tasandil või mentaalsel tasandil.
Pärast surma hing, sõltuvalt sellest, mida ta kogus, milline on mu astraalne keha, milline on mu mentaalne keha, satub ühte või teise sfääri, Ma jõuan kas põrgusse või paradiisi. See on nii öelda tinglikult. Mingi ajavahemiku seal olemise järel tuleb lagunemine, jälle surm. See on juba teine surm: nagu trepiastmed, mille kaudu minu teadvus läheb. Kuid pärast seda ma tunnen justkui asuksin mingis ruumis, kus elavad hinged. Nagu ma juba rääkisin, nad omavad seal samuti erinevaid ruume, on noored hinged, on vanad, tinglikult rääkides – kogenud hinged. Seal pole vanu hingi. Nad saabuvad väga kenas seisukorras. Kui tahate neid seal näha, siis näete neid harmoonilisena. See ei tähenda, et see hing elas nimelt sellisel viisil. Näiteks väga sageli, nagu ma juba rääkisin, et päikesesüsteemid võivad omada isegi oma erinevaid seadusi. Aga see tähendab, et keha ja mingite teadvuse vormide kujunemine on erinev. Ja kui sa sinna sisse pääsed, sa võid näha, näiteks kokku puutuda seal hingega kes evolutsioneerus mingist ruumist. Ja, vahet pole, ta on seal täpselt samamoodi kui sina, justkui inimkujul võib seista sinu ees.
Te võite endale ette kujutada seal mingisugust hinge, vaatate teda, ütleme, tahate temaga seal tutvuda. Ja ta tutvustab ennast sulle mehe või naise kujul, kuid see ei ole nii. Ei tähenda, et kui ta näeb välja mehena või naisena, kui ta satub kosmose teise osasse, seal võib ta mööda kõndida võib-olla mingis teises mitte humanoidses vormis, aga mardika kujul, suhteliselt rääkides, eks, ta on mardika sarnane. See on tema jaoks harjumuspärane vorm, nagu mulle on harjumuspärane olla ja esineda inimesena. Vaat kui sellise mitmekesisusega kokku puutuda, jah, siis võib iseenda ka ära kaotada: aga kes missuguses vormis on peamine, kas peamine on inimvorm või mingi muu. Hinge tasandil tekib samuti jaotus, kes meist seal on kummitusena rohkem õiges vormis. Aga mitte keegi ei tea, milline vorm on õige, sest selles ei ole õiget olemas.
Mõnikord isegi hinged, kes on piisavalt palju läbi elanud, neil tekivad samuti mõningaid kõhklusi otsingutes, ütleme nii, et mõned katkestavad edasise arenemise. Nad jooksevad oma arengus ummikusse. Selline asi võib ka juhtuda. Kuna universum on lõpmatu, siis kõike võib olla. Pole sellist asja, et ühed arenevad ja teised hinged seal võivad peatuda oma arengus ja enam ei soovi midagi uut õppida, neil sai kõrini. Nad lihtsalt tüdinesid ära. Kannatada, hiljem rõõmustada… enam ei taha kehastuda. Ja mõnikord nad, ütleme nii, võivad saada loa enam mitte kehastuda. Seda mitte seepärast, et nad saavutasid maksimumi, vaid neile on lihtsalt vaja puhkust nendest kehastumistest ja kõigest muust. Ja siis, et nad ei häviks, ei saa sellist asja olla. Pakkudes absoluutse vabaduse mingit elementi, see on kui stiimul, et stimuleerida hinge, et äratada ja temas midagi esile kutsuda. Ta on kõiges pettunud, ta ei suuda end leida.
Vaat, nagu paljud teist elavad ja satuvad elus perioodi, kus teil on ükskõik, mis teist saab. Teid ei huvita enam miski. Te olete pettunud oma elus. Võib-olla te tegite mingeid tegusid, vigu. Ja nüüd saate aru, et nooruses mitte kõik ei õnnestunud: see pole see, millega tahan tegeleda, mitte sellist perekonda ei tahtnud luua, mis pärast lagunes ja nüüd olen üksi. Mul ei ole midagi vaja jne. Sellised pettumused elus tekitavad tühimiku. Hingel tekib tema arengu teatud etapil seal sama asi.
Selles lõpmatuses me läbime praktiliselt ühed ja samad arengu etapid, ainult igaüks omal tasemel. Kõik lihtsalt kordub, kuid kordub justkui suurema energeetilise koormusega. Nagu väikesed lapsed midagi õpivad. Mänguasja kaotamine on nende jaoks tragöödia. Teie jaoks on tragöödia kaotada oma maja näiteks veeuputuses või tulekahjus. Lemmikmänguasja kaotades väikelaps tunneb sama emotsionaalset valu, mida tunnete teie omal tasemel, kaotades näiteks oma töö või kaotades midagi muud. Samamoodi võtate seda vaimsel tasemel vaimse valuna.
Hingel on ka omad etapid, millal tal on halb, tal on depressioon. Et mitte sattuda neisse lõksudesse, te peate seda lihtsalt teadma, et seda esineb ja see on ajutine nähtus. Ja siis saate end stimuleerida ja paluda universumilt, kui te asute augus, tühjuses, et ta ennast lihtsalt ilmutaks. Ta ilmutab end sellel tasemel, millele on teil karmaliselt õigus. See tähendab, et teile ei anta seda, mida te palute. Teile antakse seda, mida vajab teie hing. Ja see võib olla mis iganes. See võib olla, mida ma juba ütlesin, haigus, mis stimuleerib teid, viib teid teisele tasemele – isetervenemisele. Või selle haiguse läbi te muudate oma elu, lahkute lõpuks sellelt töölt, mis tõi teile selle haiguse. Aga ise te ei suuda otsustada. Aga universum aitab teid. Aga hingel on samuti sellised kohad, millal ta ei tahe enam üldse midagi õppida, kõik, mul on kõrini. Ja just siis tema kõrgem, justkui tema kõrgem MINA, vaim mõistab, et siin on juba alanud tõsised kapriisid ja siis ta võib lubada, et tee siis mis tahad. Kui ei taha mitte midagi teha, õppida, minna mööda arengu vektorit, siis ära tee midagi. Kuid sind ümbritseb justkui universumi keskkond, mentorid räägivad sulle, et olge absoluutselt vabad ja annavad täieliku vabaduse. Ja kui hing saab absoluutse vabaduse ajajärgu, kus talle on nüüd lubatud kõike teha. Aga nende jaoks reeglina hing asub sellisel tasemel, kus on olemas veel lahknemine heaks ja halvaks. Ta on sellest lihtsalt väsinud. Ja ta saab ikkagi nii või teisiti aru, et nüüd ma võin valiku teha selle või teise vahel, mida tahan, seda hakkan ka tegema.
Nüüd tõuseme ja sulgege silmad, kõik sulgege silmad ja minge sellisesse seisundisse, kus te mitte kellestki, üldse mitte kellestki ei sõltu. Võite lihtsalt teha mida iganes, absoluutselt kõike. Ei jumal pole teie kohtunik. Ei teie vanemad, ei lapsed, mitte keegi ei mõjuta teie elu. Praegu olete otsuse tegemisel absoluutselt vabad. Praegu ma loendan kolmeni. Sellest hetkest alates te olete valmis vaatama oma sügavasse olemusse, kes võib teid aidata avada teie tõelised soovid. 1-2-3
Ma lihtsalt panin selle protsessi teie sees käima. Ja kui keegi teie seas kohe praegu ei tundnud seda absoluutset vabadust, siis peamine on, et te tundsite, et ta tegelikult käesoleval hetkel saabus. Igal ajal, sellest hetkest alates on teil õigus seda korrata. See pole lihtsalt minu mingi järeldus. Teil on õigus vaimsel tasandil seda kasutada. Nüüd, kui te olete mingis negatiivses olekus, täielikult loobumas, depressioonis, mitte midagi ei taha teha, just siis meenutage seda ja loendage kolmeni ja öelge endale, et ma olen oma valikus täiesti vaba. Ja kui te seda tunnete mõne aja pärast, teile tuleb mõistmine, milline on teie valik. Kui te kasutate seda võtit, siis te leiate nimelt väljapääsu sellest olekust.
Keegi teist jõudis juba tunda seda absoluutse vabaduse olekut, kui te lubasite endale seda. Kuid püüelge selle poole, korrake seda sageli, seepärast, et te olete absoluutselt vabad. Teie hing ei sõltu mitte millestki siin. On teatud karma tase, mis teid takistab. Ta takistab teid seepärast, et te lubate tal seda teha. Meil on kahesugust karmat. Teie isiksuse karma, mille te olete juba nüüd välja teeninud. Ma avan teile saladuse. Kõik, mis te nüüdseks olete teinud, head või negatiivsed teod jne, nad ei oma selle eluga mingit seost. Kas on arusaadav? Selle eluga pole neil üldse mingit seost. Teie head teod või halvad teod ei mõjuta mitte kuidagi teie elu praegu siin, antud hetkel. Nad hakkavad mõjutama teie tulevikku. Aga see, mis toimub teiega lähitulevikus, see on see, mis oli teiega väga ammu möödunud eludes, sest nii realiseerub teie hinge karma.
Teie hing planeeris teie elu ja koostas kõik dekoratsioonid, tingimused jne. Kõik, mida te võite mõjutada, see on, et te võite mõjutada ainult oma iseloomu. Muudate iseloomu ja siis te muudate ka dekoratsioone, mis hing teile valmistas. Ainult nii saate te muuta kõike. Muudad oma iseloomu ja ainult siis muutub karma. Aga kui te saadate korda mingisuguseid tegusid, häid või halbu, see lihtsalt salvestatakse järgmises elus arvestades iseloomu. Saate aru, selline saladus on siin! Seepärast olete te kui isiksused praegu absoluutselt vabad. Tee, mida tahad, kuid kõige eest kannad vastutust. Kuid see vastutus jõuab kätte alles järgmises elus, mitte praegu.
Kui te praegu sooritate negatiivset, teid pandi vangi, see pole selle kehastuse karma, mis teieni jõudis, aga see on magnet, mis realiseerus minevikust. Seda planeeris juba hing teha. Te olete praegu absoluutselt vabad. Aga valige oma suund ja minge seda mööda. Ja kui te hakkate sageli praktiseerima: „ma olen absoluutselt vaba“, kuid ma vastutan kõige eest, just siis te hakkate juhtima oma elu. Tahate seda täna teha, siis tehke. Ja kui see läheb teie kiirt mööda, siis te midagi negatiivset ei tee, seepärast, et seda on hingele vaja. Ja ta salvestab selle teie jaoks kui positiivse kogemuse, varu.
Nüüd tahan teile ühe näite tuua inkarnatsioonist. Kunagi kaks väga võimsat hinge, väga tugevat hinge otsustasid tuua sellele planeedile mingi kogemuse, maandada selle. Mille jaoks seda teha? Mõnikord, ütleme nii, et jumalad, kõrgemad hinged, nimetame neid jumalateks, peaingliteks või nende õpilasteks, ingliteks kõrgemal tasemel, tulevad. Need on meie jaoks hinged, kes on juba suure kogemusega, suure jõuga. Seepärast nad juba valdavad neid vaimseid seadusi, nendega kokkupuutes teavad, mõistavad ja juhivad neid, nii nagu meie võime oma hinge juhtida, pisut mõjutada. Kõrgemad õpetajad, teades seadusi, võivad neid isegi muuta. Seepärast me võime näha õpetajaid, kui nad tulevad meie planeedile, näiteks nad võivad käia mööda vett, silmapilkselt tervendada inimesi ja äratada surnuid. Kuidas see toimub? Meile näib, et nad rikuvad seadusi. Aga ei! Enda jaoks nad ei riku seadusi, sest vallates neid seadusi, nad lihtsalt kasutavad neid. Meie jaoks, meie tasemel näib see võimatu. See on nagu seaduste rikkumine. Kui kõrgema taseme hinged mõnikord tulevad ja sünnivad siia, nad tulevad mitte selleks, et mingit religiooni kuidagi algatada., Nad tulevad selleks, et jäädvustada planeedil teatav kogemus, et seda võiksid korrata teised inimesed.
Me vaatasime kahte elu, meest ja naist. See oli väga ammu, neil aegadel, kui meie tsivilisatsioon just-just metsikust keskajast väljus, ütleme nii, et kultuurikiht, kultuur just-just hakkas kasvama. Olid rüütlisõjad, röövretked, feodalism ja hiljem tuli renessanss: kunst, maalid ja hakati muusikat kirjutama.
Alates 16-dast sajandist algas tsivilisatsiooni mingisugune taassünd. Siis hakkasid kõrgemad hinged saabuma selleks, et kinnitada uus kogemus planeedil, mida teised hinged saaksid hiljem korrata. Üks tuli kuulsa pere neiuna, aga teine õpetaja tuli lihtinimesena ja ta sai kurjategijaks ja juhtis, suurt hulka kurjategijaid. Kui nad kasvasid üles, said juba täiskasvanuks, siis mees sai suure bande juhiks, mis hoidis hirmu all tervet linna, isegi poolt maailma, ütleme nii, oli kuritegelik maffia. Nad lihtsalt kohtusid ja armusid teineteisesse. Naine oli kõige kõrgemast suguvõsast, aga mees oli lihtinimene kõige madalamast suguvõsast. Kuid oma jõu poolest nagu see tal oli, allutas ta kõik kurjategijad, kogu kuritegeliku maailma enda alla. On mõistetav, et asi polnud lihtsalt niisama, tähendab, et temast sai kuritegeliku maailma juht. Tähendab ta sooritas tapmisi, tarvitas igasugu vägivalda jne, kui te silmas peate, et need oli need ajad, mil inimelu ei maksnud peaaegu mitte midagi. Kui te praegu vaatate mingit meelelahutuslikku saadet YouTube`st või veel kuskil, siis tol ajal kõik inimesed kogunesid pealtvaatama hukkamist. Mida rohkem hukkamisi ja mida verisem see oli, seda vaatemängulisem ja justkui kaasahaaravam see inimestele oli. Seepärast käidi hukkamisi pealt vaatamas ja lahutati meelt. Selline oli tol ajal kultuuri arengutase.
Ja siis oli vaja tuua maa peale kogemus, et poleks eraldamist seisuste alusel, et sa, ütleme nii, et sa oled ori või sa oled puruvaene või oled kuningas, pole mingit vahet. Armastus ühendab. Seepärast nad niimoodi sündisid. Mis juhtus? Naine loobus oma pärandusest, läks oma hertsogite pere juurest ära. Aga mees oli seotudomakuritegeliku maailmaga. Tegi nii, et ta justkui hukkus näiliselt. Tegelikult ta jättis maha oma „mingi“ keha ja vot nad läksid kahekesi ära ja elasid kahekesi õnnelikuna oma armastuses. Just nii tulidki õpetajad, et lihtsalt läbi elada sellist elu ja maandada niisugune kogemus, et armastus võib ühendada kõik, ületada kõik negatiivsed omadused või mingid, ütleme nii, barjäärid. Kui negatiivne inimene ka poleks, isegi kuritegeliku maailma pea või kui kultuurne te poleks, te võite oma seesmuses armastusega ületada kõik.
Selle jaoks õpetajad tulidki. Nad elasid tundmatutena, kuigi eelnevates eludes olid nad ajaloos küllaltki tuntud. Mõnikord võib hing nii laskuda alla ja nii elada ja pärast jälle minna oma mõistetamatutesse, peenetesse, meile kättesaamatutesse kõrgustesse, kus ta juhib tsivilisatsiooni. Vaat, milline kogemus võib olla. Ja kui me praegu vaatame ükskõik milliseid inimesi, et te mõistaksite, teie seas võib olla lihtsaid, tavalisi elusid ja nad on väga võimsad ja tugevad vaimud, kes ei ilmuta end, keda keegi ei tea. Nii sünnib reeglina sageli. Need, kes on seotud Valge Vennaskonnaga, nad võtavad enda peale sellised võimsad kehastused, nad kehastuvad maa peale. Nad võtavad enda peale sellised võimsad, mingid märterlikud kehastused. See on nende ohver. Nende kannatuste kaudu nad võtavad ja kiirendavad teiste inimeste karmat, et teiste inimeste karmad ei sõltuks kannatusest.
Just sellisel viisil näiteks idas, kui piirkonnas elab kasvõi üks joogi, siis seal ei esine maavärinaid, seal ei esine epideemiaid. Ja kui on üleujutusi, mingeid kataklüsme, siis on väga vähe inimohvreid. Miks? Seepärast, et joogi, kes seal elab, kes saavutas oma vaimse jõu maanduse, laiendab seda teistele inimestele, kes temast isegi midagi ei tea. Kuid nad elavad tema auras ja tema jõus. Ja sellisel viisil kõikjal meie planeedil on selliseid inimesi, kes hoiavad tasakaalus kogu inimkonna hullused. Võib-olla 100 või 1000 inimest hoiavad tasakaalu. Nad võtavad enda peale teiste inimeste hulluse ja elavad invaliididena, santidena.
Ma tean ühte Peterburis elavat naist, ta on ratastoolis invaliid. Ta suhtleb Šambala valitsejatega. Mõnikord saadavad nad talle lilli. Hommikul ta ärkab, voodis on tal lilled, okastega roosid. Need on Šambala õpetajad, kes teda toetavad. Mõistate!? Ta kirjutab luuletusi, selliseid vaimseid luuletusi. Kuid seejuures on ta invaliid. Kusjuures tema tütar, abiellus sellise inimesega, kes läheb vastupidi, hävingu vektori suunas. See on karma kontsentratsioon. Sul on võimalus suhelda Šambala õpetajatega, kuid säh sulle, tasakaaluks on sulle: invaliidsus ja seos deemoniga, kes alaliselt teda seal kontrollib. Me ei saanud isegi telefoni teel suhelda, sest tal keelati telefoni kasutada. Ta elab oma peres invaliidina ja tütar keelab tal telefoni teel suhelda. Kui ma tean täpset aega, millal nad tööle lähevad, siis saan talle helistada ja midagi kokkuleppida. Ja nii ta seal elab, võtab maailma karma enda peale.
Kui me hakkame oma egost lähtuvalt vaatama inimeste ja invaliidide peale, mida see meile räägib. Ja mis on kirjutatud vaimsust käsitlevates raamatutes. Et igaüks saab oma praeguses elus elades selle, mis ta varem eelmistes eludes on kogunud. Põhimõtteliselt nii see on. Kuid see pole nii selge, kõik pole nii selge. Ja seepärast need inimesed, kes praegu omavad palju haigestumisi, haigusi jne. See ei pruugi absoluutselt olla seotud nende hinge arengu tasemega ja sellega, mis nad kunagi tegid. Nad lihtsalt võtsid enda peale veel suurema missiooni, veel suurema. See ongi nende ohver, mis kiirendab nende vaimset täitumist, vaimset sisu. Ühe elu jooksul, just selle ohvrina, nad lendavad oma arengus kiirendatult 1000 aastat. Me ajame siin taga oma inimlikku õnne. See on selline lind, kes istub õla peale ja lendab kohe minema. Me võime vaid meenutada, et ta istus meie õla peal, sest niipea, kui õnn saabus, kohe seda ka pole, sest meie ego on häälestatud plussile ja miinusele. Aga, kui me otsime vaimset õnne, avaneb see sideliin. Kui oled ühenduses oma hingega, oled alati õnnelik siin maa peal. Oled õnnelik isegi siis, kui oled haige või invaliid. Sa oled alati õnnelik, sest sul on see alati olemas. Sa saad ise selleks linnuks, õnneks. Ta on alati su sees olemas mistahes tingimustes. Vaat mis meile annab see, kui meil on õige arusaamine seosest hingega.
Nüüd räägin teile oma sellest kogemusest, mis ma sain, kui sõitsin Indiasse ja kui ma olin Nepalis. Seal toimusid minuga samuti mitmesugused müstilised asjad, mis viisid mind suhtlusse oma hingega,minu õpetajatega täiesti teisel tasemel. Selle lühikese ajaperioodi jooksul toimusid minuga tugevad transformatsioonid, avanemised, mis poleks võimalikud siin madalikul. See on seepärast, et mäed kujutavad endast hoopis teistsugust võimalust, seal salvestub energia kontsentratsioon. Seal on lihtsalt võimalik vaimse transformatsiooni läbimurre. Seepärast ma soovitan, et kui sõita puhkusele, parem on sõita mägedesse. Kes on huvitatud kiirendatud vaimsest kasvust, siis ainult mäed, ainult mäed võivad teile anda võimaluse kiireks ja võimsaks transformatsiooniks.
Ma kogusin seal mõned fotod ja videod sellest kohast, see koht on geograafiliselt Nepalis. Geograafiliselt, teile teadmiseks, on see väga lähedal sellele kohale, mida planeedil nimetatakse Šambalaks. Mis sõna see „Šambala“ kui selline on? Šambala on teatud õpetajate, Valge Vennaskonna ühing. Need on maised inimesed, kuid on oma arengus saavutanud nimelt maavälise ja vaimuvälise taseme ja piiri. Seal asuvad, ütleme nii, kõik peainglid, keda me peame mingisugusteks religioosseteks olenditeks. Tegelikult on need inimesed, kes saavutanud.. kõik peainglid, kõik inimkonna õpetajad ja nad juhivad Šambalast. Geograafiliselt asub Šambala energeetilises ruumis, aga ta on maandatud planeedile. Ja seal, et te mõistaksite, see on füüsiline koht, väike küla. Kõrvalt vaadates võib see paista, kui tavaline inimasustus. Aga tavalised inimesed sinna lihtsalt ei satu. No tegelikult nende inimeste koht, kes peale füüsilist surma võivad seal elu jätkata, sest seal on maailmade side maisest kuni kõige kõrgema allikani. See kõik toimub selles kohas – Šambalas. Seepärast on õpetajad sinna kogunenud.
See koht, kus ma olin, asub natuke maad sellest ruumist eemal, kus asub Šambala. See koht osutub budismis üheks kõige pühamaks paigaks, sest mäed seal, mis on sinna „tikitud“, moodustavad mandala. See osutub looduslikuks mandalaks.
Mis on mandala. See on teatud kujund, mis loob oma geomeetriaga energia võimendumise. Siin aga, kujutage ette, mäed ise ehitasid enda mandala. Seal voolavad jõed, ühinevad orud, üldiselt seal on kõik stiihiad ühendatud. Ja mäed moodustavadki selle energeetilise koha. Muidugi pärineb see monument aegade algusest, oli atlantide kaasaegne sajad tuhanded aastad tagasi.
Seal praktiseerisid väga paljud Tiibeti vaimsed juhid. Näiteks on seal selline koobas, see asub väga kõrgel, üle 5000 meetri kõrgel. Just nimelt selles koopas inimene andis inimkonnale Tiibeti meditsiinilise tervendamise, Tiibeti mantrad. Kui keegi tegeleb sellega, siis ta teab neid asju, teab, mis on mantrad. Siis te võite ette kujutada, mida kujutavad endast sellised kohad. See on selline koht, kus inimene läks vaimsele tasandile ja sai osaduse taevastega suheldes. Nüüd lihtsalt on olemas terve suund – Tiibeti tervendavate mantrate kogum. Kõik see toimus just selles koopas.
Teises koopas toimus jällegi Tiibeti ühe suurima juhi, Milarepa valgustumine. Ma jutustan teile temast. Ta tegi väga palju imesid, imelisi asju, suuri ja ka naerma ajavaid. Ma näitan teile pilte ja jutustan neist, jutustan mis minuga juhtus, kui ma olin nendes koobastes….