Emil Bagirovi loeng „Kosmilised kanalid“
Meetodit, millest ma teile räägin, nimetatakse KLASSIKALISEKS KOSMOENERGEETIKAKS. Mis meetod see on, kust see pärineb ja mida see meetod võimaldab teha?
Emil Bagirovi loeng „Kosmilised kanalid“
Meetodit, millest ma teile räägin, nimetatakse KLASSIKALISEKS KOSMOENERGEETIKAKS. Mis meetod see on, kust see pärineb ja mida see meetod võimaldab teha?
Alustame sellest, et selle meetodi – klassikalise kosmoenergeetika – tekkimise lugu ulatub aastasse 1918, seega juba täpselt 101 aastat tagasi! Meetod tekkis kõigepealt Peterburi Aju Instituudis, kus töötas iidsete teadmisete laboratoorium. Laboratoorium uuritigi iidseid teadmisi. Need teadmised koguti kokku kogu maailmast, sealhulgas Tiibetist, Koola poolsaarelt, Afganistanist jne – kõikjalt maailmast.
See meetod tekkis algul ametlikult, justkui avalikult Aju Instituudis 1918. aastal ja sellega tegeleti seal 1938. aastani. Seega 20 aastat tegeleti seal erinevate iidsete esoteeriliste teadmiste uuringutega. Kuid 1938. aastal laboratoorium suleti, kõik kaastöötajad eesotsas Bartšenkoga likvideeriti (lasti maha). Teadmised anti alates 1937. aastast, kui nad arreteeriti, aasta jooksul üle salajastele eriorganitele, mis asusid NKVD (hilisema KGB) juures. Järgnevad uuringud teostati juba salastatult NKVD (hilisema KGB) eriti salajastes laborites. Uuringud kestsid kuni 1991. aastani. Nende uuringute tulemusena loodi, lisaks teistele erinevatele meetoditele, ka KOSMOENERGEETIKA meetod. Kuna see meetod töötati välja KGB salajastes osakondades, siis ei olnud ta laialt levinud. Aga kuna 1991. aastal Nõukogude Liit lagunes ja KGB likvideeriti, „lekkis” see meetod välja ja tänu sellele on meil praegu võimalik meetodit kasutada.
Mis meetod see selline on?
See on meetod, mis eelkõige aitab lahendada inimese mistahes probleemid. Ükskõik, millised probleemid nii tervise kui ka saatusega. See on iseseisev meetod, mis tähendab, et ei ole vajadust probleemide lahendamiseks kaasata mingeid teisi täiendavaid meetodeid, selle meetodiga saab lahendada ükskõik milliseid inimese tervise, aga ka saatusega seotud probleeme.
See meetod lahendab probleeme globaalselt. Muudab saatust ja parandab tervist. Selle kohta, et tänu sellele tervis paraneb, taastub ja kaovad haigused, viisime me rohkem kui 15 aasta jooksul läbi teaduslikke uuringuid. Alustasime umbes 2002/2003. aastal. Alustasime uuringuid sellega, kuidas mõjuvad kosmilised jõud, nimetame neid kanaliteks, erinevatele vedelikele. Sealhulgas vereplasmale, füsioloogilisele lahusele ja teistele erinevatele vedelikele. Kosmoenergeetikat on võimalik teaduslikult tõendada. Me viisime neid uuringuid rohkem kui 15 aasta jooksul läbi maailmatasemel tunnustatud instituutides, nagu näiteks Kurtšatovi Instituudis Moskvas, Moskva lähedal asuvas Troitski innovatiivsete ja termotuumaenergeetiliste uuringute Instituudis, aga samuti Krasnojarski haiglates.
Uuringute tulemuste kohta avaldati perioodiliselt artikleid teadusajakirjades. Näiteks ajakirjas Inimene ja Kosmos. Selle aja jooksul omistati meile rohkem kui 10 riiklikku patenti, nii Venemaa kui Euroopa Liidu omi, kuna uuringuid viidi läbi ka Riias, Riia Meditsiiniülikooli juures. Seetõttu on meil ligikaudu 10 patenti, mis on registreeritud EL-s. Kõigi nende materjalide, uuringute, patentide ja artiklite tulemusel võeti meid 2009. aastal, seega juba 10 aastat tagasi, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmeks. See on kõrgeim meditsiiniorganisatsioon maailmas. Avalduse esitasime Washingtonis ja seal võeti meid ka vastu. See on ainukordne juhus, kus mittemeditsiiniline organisatsioon on vastu võetud kõrgeima meditsiiniorganisatsiooni liikmeks. WHO-sse kuuluvad ainult maailmatasemel meditsiiniasutused 192-st maailma riigist. Sinna kuuluvad kõrgemad meditsiiniõppeasutused ja suured maailmatasemel kliinikud kogu maailmast. Informatsiooni leiab selle kohta WHO ametlikult kodulehelt, sealhulgas info meie Klassikalise Kosmoenergeetika Föderatsiooni kohta. Oleme seal esindatud aastast 2009, seega juba 10 aastat. See tähendab, et WHO mitte üksi ei tunnustanud meid, vaid võttis ka vastu ja sealhulgas allosakonda, kus tegeletakse muuhulgas arstide ravimisega. WHO arvab, et arste ravitakse meditsiiniliste meetoditega, aga vaatamata sellele on palju haigeid arste, kes ei suuda haigustest vabaneda, kuid meie (kosmoenergeedid) suudame täiendada (meditsiinilisi meetodeid). Nad kontrollisid meie uuringuid, kontrollisid meie patente ja ütlesid, et tõepoolest on see reaalne ja objektiivne mittemeditsiiniline meetod, mille võib lülitada WHO koosseisu.
WHO poolt ei ole tunnustatud ja WHO koosseisu ei kuulu peale meie Klassikalise Kosmoenergeetika Föderatsiooni ühtegi teist mittemeditsiinilise, rahvameditsiini ravi suunda. Me saavutasime selle, kuna 10 aasta jooksul teostasime teaduslikke uuringuid suurtes asutustes, nagu juba mainitud maailmatasemel tunnustatud Kurtšatovi Instituudis Moskvas ja Troitski innovatiivsete ja termotuumaenergeetiliste uuringute instituudis. Seal töötab kaks Nobeli preemia laureaati ja seetõttu on ta samuti tuntud kogu maailmas. Kuna me viisime uuringuid läbi nendes instituutides, usaldatakse ja tunnustatakse nende uuringute tulemusi ka WHO-s. See on see, mida ma sissejuhatuseks soovisin öelda.
Seega: KOSMOENERGEETIKA on objektiivne meetod. See ei ole mingi sekt ega religioon, mis põhineb ainult usul, et seda meetodit peab uskuma. Sõltumata sellest, kas inimene usub sellesse või ei, annab ta ikkagi tulemusi. Nagu siis, kui viisime läbi uuringuid, kuidas mõjuvad kosmilised kanalid vedelikele ja nägime, et kanalite toimel vedelike omadused muutusid. Samuti viisime läbi uuringuid taimede ja loomadega, kosmiliste kanalite mõjust neile. Selgus, et võib ravida loomi ja tõsta taimede saagikust. Seega võib kosmoenergeetikat kasutada laialdaselt, mitte ainult inimeste tervise taastamiseks ja saatuse parandamiseks, vaid ka selleks, et tõsta saagikust ja ravida loomadel ükskõik milliseid haiguseid. See on kõik, mis ma tahtsin esiteks öelda.
Teiseks. Et omada õiget arusaama sellest, mida kujutab endast KOSMOENERGEETIKA, mis on kanalid ja kust nad tulevad, on vaja mõista ümbritsevat maailma ja seda, kes on inimene selles maailmas.
Kosmoenergeetika vaatenurgast koosneb maailm kolmest komponendist: füüsilisest, energeetilisest ja informatiivsest. Füüsiline komponent on kõik see meie ümber, mida me näeme: inimeste ja loomade kehad, taimed, Maa, planeedid, komeedid, tähed. Energeetiline komponent on kõik olemasolevad energia liigid meie maailmas: kõik väljad, aatomienergia, elektrienergia, valgus (elektromagnetiline väli). Esimesed kaks komponenti moodustavad meie materiaalse maailma, mida me näeme, kus me elame ja mida me tundma õpime.
Informatiivse osa moodustab mittemateriaalne maailm, seega lisaks materiaalsele maailmale eksisteerib veel mittemateriaalne, kus puudub mateeria, on ainult informatsioon. Kuna mateeria puudub, siis ei saa seda mõõta füüsiliste mõõteaparaatidega. Selle eksisteerimist tänapäeva teadus tunnistab.
Tänapäeva teadus jagab meie ümbritseva maailma järgmiselt: 74% moodustab nn tume energia, 22% nn tume mateeria. „Tumedaks“ nimetatakse seepärast, et neid pole võimalik näha, aparaatidega mõõta ega seega ka tundma õppida. Pole teada, mis on tume mateeria ja tume energia, seda ei saa vaadelda ega uurida. Need energiad avastati galaktikate ja tähtede liikumist uurides. Selgus, et nende liikumist mõjutavad jõud, mida pole võimalik fikseerida aparaatidega. Need jagati tumedaks mateeriaks ja tumedaks energiaks sõltuvalt nende mõju iseloomust (vastavad uuringud võib leida internetist). Ei tea, mis see on, ei allu jälgimisele ega tundmaõppimisele, seepärast nimetatakse tumedaks mateeriaks ja tumedaks energiaks. Galaktikate ja tähtede liikumist mõjutavad jõud, mida ei saa näha ega fikseerida. Praegu me sellel rohkem ei peatu, sest see pole tänane teema.
15:08
Füüsiline maailm, milles me elame, mida me näeme, tähed ja planeedid, moodustab ainult 4%. Seega moodustab 96% tume energia ja tume mateeria. Kosmoenergeetika vaatenurgast moodustabki see mittemateriaalse maailma. 4 protsendist materiaalsest maailmast moodustab tähtedevaheline gaas 3,6%. Seega on 0,4% see, mida me näeme, need on tähed, planeedid, komeedid, kõik taevakehad, Maa, inimeste ja loomade kehad, kõik see, mida me näeme ja tundma õpime. Me näeme ainult kübekest meid ümbritsevast maailmast. Kõike muud me ei näe ja arvame, et seda pole olemas. Tegelikkuses on see kõik mittemateriaalne maailm ja see moodustab 96%. Kosmoenergeetika valdkonnast vaadates sisaldab see 96% informatsiooni. Kuidas mõista seda, mis on informatiivne osis ja milline tähtsus sellel meie jaoks on? Selle mõistmiseks toon näite. Võtame programmiga juhitava tööpingi: tööpink ise on füüsiline komponent, energeetiline komponent on elektrienergia, jõud, mis ta liikuma paneb. Informatiivne komponent on programm, mis paneb tööpingi tööle. Vanasti tegid inimesed tööpingi taga tööd st tööpinki juhtis inimmõistus. Inimmõistus asendati programmiga. Nüüd juhivad tööpinke programmid. Siin on mõistus informatiivne komponent. Programm ei ole materiaalne, ta juhib tööpinki. Energia paneb masina liikuma, masinat juhtida ta ei suuda. Energia on jõud, aga tööd juhib kas mõistus või programm. Kõik sõiduautod koosnevad samuti kolmest osast: füüsiline osa on auto ise, energeetiline osa on energia, mis ta liikuma paneb (bensiin, elekter), autot juhib inimese mõistus. Tänapäeval on juba autosid, mida juhivad programmid. Programmeeritud autod, kus inimese mõistus, mis juhtis autot, on asendatud programmiga. Samuti koosnevad kõik arvutid, nutitelefonid, IPad-id jne kolmest komponendist. Füüsiline komponent on arvuti või telefon, energeetiline on elekter, mis neid käivitab, ning informatiivne on arvuti „mõistus” – need programmid, mis neid nutitelefone ja arvuteid juhivad.
Kõik koosneb kolmest osast. Ka inimene koosneb kolmest komponendist: füüsiline komponent on inimese keha, energeetiline koostisosa on energia, mis hoiab liikumises tema organismi, energia, et inimene saaks liikuda ja teha mingit tööd.
Kolmas komponent on informatiivne. Mis on inimese informatiivne osa? See on mõistus, tänu millele me elame selles maailmas. Lisaks veel keha mõistus, mis juhib keha, sest kõiki organeid on vaja juhtida, et nad töötaksid kindla režiimiga, mitte nii, kuidas juhtub. Näiteks võib süda vajadusel kiiremini lüüa. Kui inimene mõnda kindlat tööd teeb ning kiiresti liigub või jookseb, siis on vaja, et süda töötaks kiiremini. Kui inimene on rahu seisundis, koormus on väiksem, lööb süda aeglasemalt. Seega võib südame töö kiirus olla erinev.
Nii ka näiteks auto. Kui võtta auto liikumiskiirus, nagu te teate, siis vajadusel, kui on tarvis suuremat kiirust, saab kiirust suurendada ja auto liigub kiiremini. Kui on vaja aeglasemalt, kiirus väheneb. Seega on kiirus juhitav. Kes juhib? Kas bensiini energia saab juhtida auto kiirust, mitte ainult osaleda auto juhtimises, vaid ka kiiruse lisamises? Energia pole selleks ette nähtud. Energia on ette nähtud ainult liikumise loomiseks. Aga auto liikumiskiirust juhib inimese mõistus või tuleviku autodel juba spetsiaalne programm. Ka praegu on juba olemas autosid, mis juhivad ise oma kiirust. Seni aga on kasutusel autod, mille liikumiskiiruse suurendamist või vähendamist juhib inimese mõistus. Auto liikumiskiirust juhib mõistus.
Aga ka inimese organismis töötavad kõik tema organid, organite süsteemid ja ka süda erinevatel kiirustel. Vajadusel lööb süda kiiremini, vajadusel aeglasemalt. Kes saab juhtida nende töö kiirust? Ainult mõistus, energia seda teha ei saa, energia pole selleks ette nähtud. Nagu juba rääkisin, on inimesel keha mõistus. Mitte ainult inimmõistus, tänu millele inimene elab ja mis juhib teda selles maailmas, aga on ka keha mõistus. Keha mõistus juhib kõiki organeid, süsteeme, südant, kopse ning sellepärast ongi võimalik nende erinev töötamise kiirus – neid juhib informatsiooniline koostisosa.
Nii et inimene koosneb samuti kolmest koostisosast, kõik koosneb kolmest. Ja kus asub informatsioonilise osa keha mõistus? Ta asub seljaajus. Aga inimese mõistus peamiselt peaajus. Seega on peaaju informatsiooni mahuti. Nagu näiteks arvutil on informatsiooni mahutiks kõvaketas, kus asub arvuti mõistus, programmid. Aga nagu informatsiooni mahutis, nagu ka mälus, nii võib seal kõvakettal asuda erinev informatsioon, mõnel on seal fotod, muusika, filmid, dokumendid. Kõik see erinev informatsioon on hoiul informatsioonilises mahutis, kõvakettal. Seega on kõvaketas informatsiooni mahuti. Inimese informatsioonimahuti on aju ja seepärast on seal hoiul inimese mõistus ehk informatsioon, inimese teadmised, mida ta elu jooksul kogub. Millised? Näiteks nimed, sõnad jne – kõik see on hoiul informatsioonilises mahutis, peaajus, mis on nagu kõvaketas arvutil. Kuid peale peaaju informatsioonilise mahuti, kus asub inimese mõistus, on veel seljaaju, seal asub keha mõistus. Esoteerika ning veedade põlistarkuste järgi jaguneb keha mõistus ehk seljaaju viieks osaks ning seljaaju iga osa sisaldab endas programmide paketti, mida nimetatakse tšakrateks ja mis juhivad kindlaksmääratud kehaosa. Seega on iga tšakra programmide pakett, mis juhib-reguleerib organite ja süsteemide tööd vastavates kehaosades, kuna juhtida saab neid ainult mõistus. Näiteks saavad tööpinke ja autosid juhtida ainult programmid – informatiivsed koostisosad ehk juhtida saab ainult mõistus, mitte energia. Energia viib ainult liikumisse, energia on ette nähtud teisteks eesmärkideks. Tänu energiale kõik töötab: inimesel süda, kopsud jm. Kuid et neid juhtida, et süda lööks erineval kiirusel ja kopsud töötaksid erineval kiirusel ja ka muud süsteemid, tuleb neid juhtida. Energia seda ei saa teha, sellepärast ongi keha mõistus, mis juhib kõiki organismis toimivaid protsesse.
Iga seljaaju osa on kindlaksmääratud programmide pakett ehk siis tšakra, mis juhib vastavat kindlaksmääratud kehaosa. Viis tšakrat tähendab, et seljaaju on jaotatud viide ossa ja iga osa juhib kindel programmide pakett, mida nimetatakse tšakrateks.
Seega koosneb inimene kolmest koostisosast. See, et inimene koosneb kolmest koostisosast, on inimkonnale teada ammustest aegadest. Kolmandat koostisosa – informatsioonilist – nimetatakse hingeks. Teatakse, et on hing ja et hing on mittemateriaalne. See tähendab, et hing pole mateeria. Materiaalsed on füüsilised koostisosad. Energia, igasugune energia, on ka materiaalne koostisosa. Ja kuna energia on materiaalne, siis iga energia võib pöörduda mateeriaks ja nagu teada, mateeria omakorda energiaks. Selle kohta on ka Albert Einsteini seadus, milles sisaldub energia üleminek mateeriaks ja mateeria üleminek energiaks, ehk siis energia jäävuse seadus. Sellepärast, et füüsilise koostisosa energia ongi materiaalne maailm ning kindlaksmääratud tingimustel toimub vastastikune üleminek ühest teise – energiast mateeriaks ja mateeriast energiaks.
Aga informatsiooniline koostisosa pole ei mateeria ega energia, seepärast on informatsiooniline koostisosa mittemateriaalne. Seega on ka inimese informatsiooniline koostisosa mittemateriaalne ja seda nimetatakse religioonis hingeks ja hinge koostisosadeks on nii inimese mõistus kui ka keha mõistus. Ka tšakrad on mittemateriaalsed, need on programmid, mis asuvad seljaajus ja seepärast pole neid tšakraid võimalik silmaga näha. Täpselt nagu pole programme näha kõvakettal. Kõvakettalt võib programme eemaldada või ümber kirjutada mälupulgale. Mälupulk on silmale nähtav, aga programmi või informatsiooni pole võimalik näha ka mitte mingisuguse mikroskoobi abil. Samuti pole mõistust ehk siis programme võimalik näha ei pea- ega seljaajus. Materiaalne teadus, sealhulgas meditsiin, eitab tšakrate olemasolu, kuna tšakraid pole võimalik seljaajus mitte mingisuguse mikroskoobiga näha, neid pole avastatud. Nagu teada, on tšakrad mittemateriaalsed programmide paketid, seega polegi neid võimalik mitte kunagi silmaga näha ega tuvastada.
See, et organism on suuteline erinevalt töötama, on näitaja, et on mõistus, mis seda tööd juhib. Samuti nagu auto sõidab erinevatel kiirustel, nii vasakule kui ka paremale, mitte ainult otse, näitab see, et juhtijaks on mõistus, mitte auto ega ka mitte energia. Energia hoiab ainult liikumises.
Nii nagu organism, töötavad erinevalti ka kõik süsteemid ja organid, kuna neid juhitakse. Nagu inimene koosneb kolmest koostisosast (füüsiline, energeetiline, informatsiooniline), nii koosneb ka kogu meid ümbritsev maailm nendest kolmest osast. Seal on samuti füüsiline ja materiaalne koostisosa nagu planeedid, tähed, komeedid jne, erinevad energialiigid. Need on kõik energeetilis-materiaalsed koostisosad ja sellest moodustub materiaalne maailm.
Peale selle on veel mittemateriaalne maailm, see on informatsiooniline koostisosa. Teaduse seisukohalt on need tumedad energiad ja tume mateeria. Teadus läheneb selliselt, et on see, mida saab avastada (tuvastada) ja see, mida ei saa mingite vahenditega tuvastada. Niisugusele järeldusele on küll jõutud, kuid ikkagi nimetatakse avastamatut tumedaks mateeriaks ja tumedaks energiaks.
Igal juhul on see ümbritseva maailma kolmas komponent – informatiivne osa.
Millist rolli ta mängib?
Ta haldab kõiki ümbritsevaid protsesse. Need teadmised olid inimkonna käsutuses juba ammu.
Veedades on see ka üles tähendatud, kuid teiste sõnadega. Seal on öeldud, et kõiki ümbritsevaid protsesse haldavad 33 miljonit jumalat.
Kõik protsessid mis toimuvad, ei toimu niisama, kuidagi umbes, mittemillestki, vaid loomulikult ja kindlate programmide järgi – nagu kõrgema mõistuse järgi seaduspäraselt, mis koosneb nagu 33 miljonist programmide paketist.
Nendest 33 miljonist programmide paketist, mis juhivad kõiki ümbritsevaid protsesse, on väike osa seotud inimese ja inimkonnaga. See on vähem kui 1% – mõned tuhanded. Nendest mõnest tuhandest on mõnisada programmi, paketti, mis on võimelised taastama inimese tervise.
Uuringuid selle kohta, et need programmid on võimelised inimese tervist taastama, oleme me läbi viinud juba rohkem kui 15 aastat, nagu ma teile juba rääkisin. Meie nimetame neid programme kosmilisteks kanaliteks, mis võivad taastada inimese tervise.
See tähendab, et kosmiline kanal pole materiaalne jõud. Need jõud on mittemateriaalse maailma informatiivsed komponendid. Kosmilised kanalid lähtuvad mittemateriaalsest maailmast ja suudavad taastada inimese tervise.
See oli esimene osa, millest tahtsin rääkida.
Nüüd teiseks: Kuidas on inimene „üles ehitatud“?
Inimesel on peale füüsilise keha ka informatiivne osa ja selleks, et aru saada inimese ülesehitusest kosmoenergeetika seisukohast, on oluline mõista, et peale füüsilise keha on inimesel olemas ka teistsugused kehad.
Kust nad tulevad? Inimese füüsiline keha koosneb aatomitest nagu kõik kehad, ja seda ei saa keegi eitada. Iga aatom koosneb teatud arvust positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest ja see tähendab, et keha koosneb nii positiivse laenguga osakestest kui ka negatiivse laenguga osakestest.
Kusjuures neid positiivse ja negatiivse laenguga osakesi on inimese kehas loendamatul hulgal. Jutt käib väga suurtest hulkadest – miljarditest, triljonitest laetud osakestest, mis sooritavad katkematult erisuunalisi liikumisi.
Füüsikaseaduste järgi tekivad erinevatest liikumistest erinevad väljad ja mitte ainult elektriväljad, vaid ka magnetväljad, elektromagnetväljad jms.
Need inimese kehas olevad erinevad väljad kokku on inimese bioväli, mis allub samadele seaduspärasustele, nagu ükskõik milline väli. Tema pinge oleneb allikast, milleks on füüsiline keha. Tema pinge väheneb allikast kaugenedes ning väheneb kooskõlas ja seaduspäraselt – pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruuduga – nagu teisedki väljad. Väheneb lõpmatuseni. Inimese bioväljal ei ole kindlaid mõõtmeid, nagu füüsilisel kehal. Füüsilisel kehal on kindel vorm ja piiratud mõõtmed, aga erinevalt temast on bioväli piirideta kuna ta allub, nagu iga teine väli, Coulomb’i [kul’ooni] seadusele.
Coulomb´i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga.
Teisisõnu, kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab teatud valem.
Ükskõik, kui kaugel füüsiline keha väljast ka ei asuks ja kui suur see vahemaa ka poleks, pinge ei võrdu kunagi nulliga.
Siit järeldub, et väljal ei ole piire. Kui kaugele te ka ei läheks välja allikast, bioväli ei ole kunagi võrdne nulliga. Siit saab teha järelduse, et Coulomb`i seaduse järgi levib inimese bioväli lõpmatuseni. Aga kuigi ta levib lõpmatuseni, muutub ta kogu aeg. Ta ei püsi ühesugusena, vaid on pidevas muutumises. Pideva muutumisega seoses jõustub kvantseadus. See seadus ütleb järgmist: koguselised muutused viivad kvaliteedi muutusteni ja see toimub hüppeliselt. Sellest seadusest tulenevalt ei ole bioväli lihtsalt väli, vaid koosneb energeetilistest kehadest. Kõige tihedam keha peale füüsilist keha on eeterkeha. Järgmine on väiksema tihedusega astraalkeha veel väisksemaga mentaalne jne.
Kuus erinevat keha võib jagada kahte gruppi, mõlemasse gruppi jääb kolm keha.
Inimese biovälja esimeses grupis on eeterkeha, astraalkeha ja mentaalkeha.
Need kolm energeetilist keha moodustavad AURA.
Inimese biovälja teise gruppi jäävad kausaalne keha, tegelik mina ja absoluutkeha.
Teise grupi kolm keha moodustavad HINGE.
Siit järeldub, et nii aura kui ka hing koosnevad kolmest osast.
Nagu näha, koosneb kõik kolmest osast. Inimene koosneb kolmest osast, ümbritsev maailm, aura ja hing – kõik koosnevad kolmest osast.
Kuidas mõjub bioväli inimese tervisele ja saatusele?
Inimese bioväli on seotud inimese füüsilise kehaga, kuna ta moodustub tänu füüsilisele kehale. Milline on füüsiline keha, vastavalt sellele moodustub ka bioväli. Muutused füüsilises kehas viivad muutusteni bioväljas ja vastupidi. Kui mingil moel muuta biovälja seisukorda, mõjutab see füüsilist keha ja nii muutub ka füüsilise keha olukord, sest bioväli ja füüsiline keha on üks tervik. Seetõttu on nad vastastikku seotud ja mõjutavad vastastikku teineteist ja sellega ka inimese saatust.
Ja samamoodi on ka inimese saatusega, mis on samuti seotud biovälja ja tervisega. Niisiis, et inimese saatus on seotud tervise ja bioväljaga. Et see oleks arusaadav, võib tuua sellise näite. Kujutame ette, et inimene oli terve ja temast sai invaliid. See on näide, kus inimese tervis halvenes märgatavalt. Kas see omakorda toob kaasa saatuse halvenemise või mitte? Kuidas te arvate? Jah, sellise näite puhul on arusaadav, et tervise tähelepanuväärne halvenemine toob kaasa saatuse märgatava halvenemise.
Tervise halvenemine pole märkimisväärne, kui inimene näiteks külmetas, jäi haigeks, aga sai ruttu terveks. Seega tervis märkimisväärselt ei halvenenud. Kas see omakorda mõjutab saatust negatiivselt või mitte? Jah, mõjutab küll, kuid mitte märkimisväärselt.
Selle jätavad inimesed tavaliselt tähelepanuta. Kuid see, et inimesed ei pööra sellele tähelepanu, ei tähenda, et see ei avalda mingisugust mõju. Sellel, kas keegi pöörab või ei pööra sellele tähelepanu (võtab või ei võta arvesse), ei ole tähtsust, kuid tervis avaldab alati mõju inimese saatusele. Ja vastupidi – inimese saatus avaldab vastavalt mõju inimese tervisele. Seega on saatus ja tervis omavahel seotud ja mõjutavad teineteist vastastikku.
Samamoodi on ka inimese bioväljaga, mis on seotud inimese saatusega ja tervisega ning saatuse ja tervisega vastastikmõjudes. Kuidas bioväli, sh aura ja hing, avaldab mõju inimese saatusele ja tervisele? Hakkame käsitlema. Selleks, et seda mõju käsitlema asuda, on vaja tunda kindlaid seadusi.
On kaks seadust, mille järgi kõik see, mis toimub universumis, inimesega, looduses, on seaduspärane. Kõik toimub seaduspäraselt nende kahe seaduse järgi.
Esimest nimetatakse jäävusseaduseks, mis ütleb, et mitte miski ei kao mitte kuhugi ja mitte miski ei teki mitte millestki. Teine on tegevuse ja tagajärje, nn karma seadus, mis ütleb, et nii palju kui sa oled külvanud, niisama palju sa ka lõikad (tagasi saad).
Kõik see, mis toimub inimesega, samuti elus- ja eluta looduses, toimub seaduspäraselt, loomulikult nende kahe seaduse järgi. Et seda tõestada, võime tuua kujundliku näite eluta loodusest. Kujutame ette, et võtsime näiteks hunniku küttepuid, panime need põlema. Puud põlesid ära, seega füüsilises olekus neid enam pole. Kuid jäävuseseaduse järgi mitte miski ei kao mitte kuhugi. Vaatamata sellele, et puud on ära põlenud ja neid enam pole, ei kadunud nad kuhugi, vaid põlemisega muundati need soojuseks. Seega tekkis küttepuude asemele soojus, puud läksid füüsilisest olekust üle energeetilisse olekusse. Füüsiliselt puid enam pole, nad muutusid soojuseks, seega tekkis energeetilises plaanis soojus. Nii on see esimese seaduse järgi: mitte midagi ei kao mitte kuhugi. Isegi kui me puud ära põletasime, ei kadunud midagi, vaid tekkis soojus.
Nüüd teine seadus. Vaatame, kuidas sama näite puhul on see kooskõlas teise seadusega – sama palju kui pandi puid põlema, sama palju saadi ka soojust. Seega: niipalju kui külvasid, niipalju ka lõikasid. Täpselt niisama palju saad soojust vastu, kui palju puid põlema paned. Nii toimivad need kaks seadust, mille kohta tõin näite eluta loodusest puude näite põhjal.
Nüüd tuleme tagasi inimese juurde. Vaatame, kuidas need seadused toimivad inimese puhul. Alustame sellest, mida inimene võib teha. Inimesed võivad teha milliseid iganes tegusid või mida iganes öelda, aga nii nagu ütleb jäävuse seadus, ei kao mitte ükski sõna, mida inimene ütleb ja mitte ükski tema tegu, mida ta teeb, mitte kuhugi. Aga kuhu need jäävad? Need kajastuvad temas, tema eeterkehas. Seda eeterkeha nimetatakse kõne ja tegude kehaks. Jäävuse seaduse järgi ei kao kuhugi mitte ükski sõna, mida inimene ütleb sünnist surmani, ja mitte ükski tema tegu, vaid kõik tema sõnad ja teod kajastuvad tema eeterkehas kogu tema eluaja jooksul. Seega kujundab inimene oma sõnade ja tegude kvaliteediga ise oma eeterkeha kvaliteedi. Ja eeterkeha hakkab omakorda, vastavalt oma kvaliteedile, avaldama mõju inimese saatusele ja tervisele. Nii palju kui inimene külvab oma sõnade ja tegudega, sama palju saab ta oma eeterkeha kaudu vastu oma tervisele ja saatusele. Nii toimivad need kaks seadust inimeses tema kõnede ja tegude tõttu.
Kuid peale rääkimise ja tegude võib inimene väljendada ka oma emotsioone ja soove. Nii nagu inimene võib rääkida ja tegusid teha, võib ta väljendada ka oma emotsioone ja soove. Aga jäävuse seadus ütleb, et mitte miski ei kao mitte kuhugi. Siis ei saa mitte ükski soov ega emotsioon samuti siit mitte kuhugi kaduda. Mis siis toimub emotsioonide ja soovidega? Kõik inimese emotsioonid ja soovid ei kao kuhugi kogu elu jooksul, vaid need kajastuvad tema astraalkehas. Astraalkeha nimetatakse ka emotsioonide ja soovide kehaks. Seega ei kao mitte ükski inimese emotsioon ega soov kogu tema eluaja jooksul, vaid need kajastuvad inimese astraalkehas. Seetõttu kujundab inimene oma sõnade ja soovide kvaliteediga kogu oma elu jooksul oma astraalkeha kvaliteedi. Astraalkeha omakorda aga avaldab vastavalt mõju inimese saatusele ja tervisele. Nii palju kui inimene külvab oma emotsioonide ja soovidega, täpselt sedasama ja sama palju saab ta ka vastu oma saatuse ja tervisega. Näeme, et tervist ja saatust ei mõjuta mitte ainult öeldud sõnad ja tehtud teod, vaid ka emotsioonid ja soovid avaldavad mõju saatusele ja tervisele.
Lisaks sõnadele ja tegude ning emotsioonidele ja soovidele võib inimene veel ka mõelda. Aga nagu ütleb jäävuse seadus, mille järgi mitte miski ei kao mitte kuhugi, ei saa ka mitte ükski inimese mõte kuhugi kaduda. Aga kuhu siis inimese mõtted lähevad? Kõik tema mõtted kajastuvad temas, tema mentaalkehas. Mentaalkeha nimetataksegi mõtete kehaks. Mentaalkeha on mõttekeha. Niisiis kajastuvad kõik inimese mõtted alates tema sünnist kuni surmani tema mentaalkehas ega kao kuhugi. Oma mõtete kvaliteediga kujundab inimene oma mentaalse keha kvaliteedi.
Mentaalkeha kvaliteet avaldab mõju ka tema saatusele ja tervisele. Seega võib inimene oma saatust ja tervist mõjutada läbi oma mentaalkeha oma mõtete kvaliteediga. Aga samamoodi avaldab ta oma astraalkeha kaudu oma saatusele ja tervisele mõju ka emotsioonide ja soovide kvaliteediga. Selle, et inimene võib oma mõtetega, emotsioonidega ja soovidega mõjutada oma saatust ja tervist, on kindlaks teinud psühholoogid ja psühhoanalüütikud. Psühholoogid ja psühhoanalüütikud tegelevad just inimeste emotsioonide ja mõtetega. Nad teavad, et inimese emotsioonid ja mõtted avaldavad mõju inimese saatusele ja tervisele.
Kui inimene pöördub psühhoanalüütiku või psühholoogi poole, siis nemad hakkavadki töötama inimese emotsioonide, mõtete ja muidugi ka soovidega. Kuidas mõjutavad mõtted, soovid ja emotsioonid tervist ja saatust, seda ma juba selgitasin (läbi astraalse ja mentaalse keha).
Läbi eeterkeha mõjutavad inimese saatust ja tervist aga teod ja kõne. Kõik need kolm keha (eeter-, astraal- ja mentaalkeha) moodustavad aura. See tähendab, et aura koosneb nendest kolmest komponendist, kolmest kehast. Sellepärast inimese aura kvaliteet sõltubki tema kõnest, samuti tema tegudest, tema emotsioonidest ja soovidest ja ka tema mõtetest. Seega sõltub aura kvaliteet nende toimest. Toime all on vaja mõista kõnet, tegusid, emotsioone, soove ja mõtteid. Kogu seda kooslust võib nimetada toimeks inimesele. Toime kvaliteedist sõltub inimese aura kvaliteet. Seega kujundab inimene ise oma toime kvaliteediga oma aura kvaliteedi – inimene ise. Millise kvaliteediga on aura, sellised on ka mõjud saatusele ja tervisele. Inimene ise mõjutab oma elu, tervise, saatuse kvaliteeti oma mõtetega, emotsioonidega, soovidega jne. Et see on nii, on täiesti selge (kordan veel kord) psühholoogidele ja psühhoanalüütikutele. Kui inimestel tekivad mingid probleemid elu või saatuse osas, siis kelle poole nad üpris tihti pöörduvad? Psühholoogide ja psühhoanalüütikute poole. Millega hakkavad siis psühholoogid ja psühhoanalüütikud tööle? Nad hakkavad töötama inimese mõtetega, nende emotsioonidega ja nende soovidega. Aga milline on mõju mehhanism, seda ma juba selgitasin.
Järelikult, kui kellegi aura on negatiivse omadusega, ei tähenda see, et keegi ehitas teie aura selliseks, tegi selle negatiivseks, rikkus selle ära. Aga see tähendab, et te võib-olla oma mõtetega, võib-olla oma emotsioonidega või negatiivsete soovidega, negatiivsete tegudega ja negatiivse kõnega lõite ise endale negatiivse aura.
Praegu on olemas spetsiaalsed aparaadid, neid nimetatakse aurakaamerateks, mis suudavad teha aurast foto. Need eksisteerivad juba kolmkümmend aastat ja selle aja jooksul on firmad, kes neid toodavad, suutnud neid aparaate täiustada ning selle tulemusena on nad palju täiuslikumad, kui kolmkümmend aastat tagasi. Ma usun, et ka teie linnas on aurakaamera kusagil olemas ja teil on võimalus pildistada oma aurat ja näha, millise kvaliteediga ta on. Sõltuvalt aura kvaliteedist on võimalik näha, mida toob inimese tulevik, mis juhtub tulevikus tema tervise ja saatusega. Seda näitab aura. Oletame, et inimesel on negatiivse kvaliteediga aura, siis tulevikult midagi head loota ei ole. Sest negatiivne aura mõjutab kogu aeg oma negatiivsusega tervist ja saatus. Sellepärast on vaja rõõmustada tänase päeva üle, nagu öeldakse, sest homme tuleb hullem kui täna. Negatiivne aura halvendab kogu aeg saatust ja tervist ning sellepärast pole inimesel tulevikult midagi head loota.
Selleks et oleks vastupidi, et aura oleks positiivne, et ta tulevikus inimese saatusele ja tervisele mõjudes parandaks tema saatust ja tervist, on vaja töötada oma tegudega, kõnega, soovidega, emotsioonide ja mõtetega. Ei peaks töötama ainuüksi oma tegudega. Seepärast mõned inimesed ei mõista, miks nende tervise ja saatusega on nii halvasti, kuigi nad midagi halba ei tee. Vastupidi, nad toovad oma tegevusega ühiskonnale kasu, neil on positiivsed teod – aga miks kõik on siiski halvasti? Miks inimesed selle üle imestavad? Aga sellepärast, et nad võib-olla arvestavad ainult oma tegusid, aga mõtteid nad ei arvesta ja emotsioone ja soove nad ka ei arvesta, arvestavad ainult tegusid ja kõnet ka võib-olla ei arvesta. Aga nagu me teame, ei mõju saatusele ja tervisele ainult teod, vaid ka kõne, emotsioonid, soovid ja mõtted. Mõtted aga mõjutavad palju tugevamini, kui kõik ülejäänu – emotsioonid, soovid, sõnad ja teod. Kõige tugevamini mõjuvad tervisele ja saatusele esmajärjekorras mõtted. Teisel kohal on emotsioonid ja soovid, aga mõju seisukohalt kolmandal kohal on teod ja kõne. Seda on vaja väga arvesse võtta. Sellepärast on vaja väga suure ettevaatusega suhtuda oma mõtetesse, kontrollida neid. Samuti on vaja kontrollida emotsioone ja soove ja muidugi ka kõnet, mitte ainult tegusid. Seda ma tahtsin öelda.
Me vaatasime aurat, nüüd vaatame hinge. Selleks, et vaadata hinge, alustame eeterkehast. Kui vaadata eeterkeha, siis ta on peale füüsilist keha kõige tihedam keha. Ta on tihe ja näeb välja nii, et läbistab füüsilist keha ja väljub füüsilise keha piiridest umbes 1,5–2 mm ulatuses ning kordab füüsilise keha kuju – selline on eeterkeha. Ta kordab füüsilise keha kuju ja teda kutsutakse veel eeterlikuks kaksikuks, sest ta on füüsilise keha kaksik. Aga ta on füüsilisest kehast natuke suurem. Kuna eeterkeha läbistab füüsilist keha, siis pole teda võimalik füüsilisest kehast lahutada, aga see on nii ainult inimese elu ajal. Kui inimene sureb, siis eeterkeha lahkub, see tähendab, et kui eeterkeha jätab füüsilise keha maha, siis inimene sureb. Ta jätab füüsilise keha maha, ta lahkub, kui leiab, et füüsiline keha ei suuda enam funktsioneerida, ta ei ole enam eluvõimeline. Kuna eeterkeha on kõige tihedam, siis väljumise momendil on võimalik seda tunda või kuidagi märgata. Inimesed kutsuvad seda „hinge heitmiseks”.
Kõik need kolm keha, millest koosneb aura, on energoinformatiivsed moodustised. See tähendab, et neis on nii energia, kui ka informatsioon.
Milline see informatsioon siis on?
Eeterkehas on informatsioon kõne ja tegude kohta. Astraalkehas on informatsioon emotsioonide ja soovide kohta, aga mentaalkehas on informatsioon mõtete kohta. Lisaks sellele on neis kehades veel energiad.
Need on siis energoinformatiivsed moodustised, milles on mateeria ja informatsioon, kõigis neis kolmes kehas – auras. Sellepärast on need energoinformatsioonilised moodustised energia ja informatsioon. Seepärast on see poolmateriaalne ja sellepärast on seda võimalik fikseerida (mõõta) aurakaameraga. Aurakaameraga fikseerides fikseerub ainult energeetiline osa, aga informatsioon loomulikult mitte. Informatsioon, mis ka osaleb auras, ei fikseeru. Sellest, kuidas näeb välja energia auras, millise kuju ja värvusega ta on, saab siiski teha järeldused aura kvaliteedi kohta. Kui inimesed teevad aurafotosid, siis saavad vastavad spetsialistid neile rääkida aura kvaliteedist ja sellest, mida see neile annab jne.
Me mõistame, et seni, kuni inimene on elus, on eeterkeha ka temas. Kui eeterkeha väljub, siis füüsilise kehaga on kõik (ta enam ei eksisteeri).
Astraalkeha tuleb peale eeterkeha, sellepärast on astraalkeha füüsilisele kehale lähedal, aga ei kontakteeru temaga, olles temast umbes 1,5–2 mm kaugusel ja asudes peale eeterkeha. Kuna astraalkehal ei ole otsest kontakti füüsilise kehaga, siis võib teda füüsilisest kehast lahutada ja sellest inimene ei sure, sest astraalkeha ei elusta füüsilist keha. Füüsilist keha elustab eeterkeha, kui tema lahkub, siis inimene sureb. Kui ta on inimeses, siis ta elustab inimest, kui ta väljub, siis pole inimene enam elus. Astraalkeha ei kontakteeru füüsilise kehaga. Tähendab, ei ole temaga kontaktis.
Kuna astraalkehal ei ole kontakti füüsilise kehaga, võib see olla füüsilisest kehast kuitahes kaugel, mitte ainult vahetult kõrval, inimene selle tõttu ei sure. Selle võib lahti rebida, teha näiteks astraalrännakuid. Ehkki seda lahti rebida pole niisama lihtne, kuna ta on füüsilisele kehale väga lähedal ja füüsiline keha tõmbab teda väga tugevasti enda külge. Tõmbab väga tugevasti ja seetõttu pole lihtne lahti rebida. Kuid sellegipoolest on olemas moodused, mille abil võib astraalkeha lahti rebida ja teha astraalrännakuid. On inimesi, kes oskavad seda teha iseenesest. Seega on astraalkeha juba lahtirebitav. Ta ei ole nii tihe, kui on eeterkeha, sest ainet – energiat – on seal tunduvalt vähem kui eeterkehas. Seetõttu on astraalkeha ümberpaiknemise kiirus juba palju suurem kui füüsilisel kehal. Näiteks: füüsiline keha on kõige tihedam ja tema ümberasetumise kiirus on maksimaalselt kuni 10 km/h; see on umbes niipalju, kui ta jookseb. Aga kui ta kõnnib, siis on tema kiirus 5–6 km/h. See on füüsilise keha, mis on kõige tihedam, edasiliikumise kiirus. Astraalkehas on aga massi tunduvalt vähem kui füüsilises ja seetõttu paikneb see ruumis ümber juba palju kiiremini, umbes 300 km/h, arvestatakse, et maksimaalselt kuni 300 km/h.
Järgmine pärast astraalkeha on mentaalkeha. See on füüsilisest kehast märksa kaugemal, sedavõrd kaugel, et füüsiline keha teda vaid vaevu-vaevu enda külge tõmbab. Väga nõrgalt, nii nõrgalt, et iga inimene võib selle lahti rebida ja teha mentaalrännakuid. Mis keha on mentaalkeha? Ütleksin, et see on mõttekeha. Iga inimene võib mõttes olla ükskõik kus, kuid üksnes läbi soovi, sest soov rebib mentaalkeha lahti. Soov olla kus iganes rebib mentaalkeha lahti. Kui te näiteks siin istudes soovite mõttes olla oma kodus või Kuu peal või mingi tähe peal. Niipea, kui soovite mõttes olla kusagil mujal, rebib see soov olla mujal lahti mentaalkeha ja inimene on silmapilk seal, kus mõttes soovis olla. Tahtsite olla kodus – ja samal hetkel oletegi, tahtsite olla Kuu peal – olete samuti samal hetkel seal. See räägib meile sellest, et mentaalkeha jaoks ei ole füüsiline kaugus oluline. Mentaalkehas on vaid tähtsusetu kogus ainet, mateeriat või massi, aine läheneb nullile. Seega läheneb mentaalkeha ruumis ümberpaiknemise kiirus, kuna mass läheneb nullile, omakorda lõpmatusele. Seetõttu võitegi mõttes olla silmapilkselt suvalises ruumipunktis. Kui te ei taha mõttes olla kusagil mujal, siis on mentaalkeha silmapilk füüsilise keha ümber.
Mentaalkeha liigub silmapilkselt sinna ja tagasi, ümberpaiknemise kiirus on silmapilkne. Igaüks võib seda praktikas kinnitada. See puudutas mentaalkeha. Ülejäänud kehades, st kausaalses, tõelise mina ja absoluudi kehas enam ainet, mateeriat ei ole. Need on mittemateriaalsed kehad, milles on ainult informatsioon. Need on informatsioonilised moodustised. Varem käsitletud esimesed kolm keha, mis kuuluvad aura koosseisu, on energoinformatsioonilised moodustised, neis sisaldub ka energia, energia on aga aine. Energia ja informatsioon, energoinformatsioonilised moodustised. Need kehad siin on aga niivõrd peened, et neis ainet enam ei ole, energiat enam ei ole, neis on ainult puhas informatsioon. Seega on hing mittemateriaalne, see on informatsiooniline moodustis. Mis kehad need siis on? Alustame absoluudi kehast. Esiteks, kogu hing – kuna selles ainet ei ole – asetub ruumis ümber silmapilkselt, võib öelda, et veel kiiremini kui mentaalkeha. Ja sellepärast asub hing tervikuna, ning samuti tema koostisosad, igal hetkel samaaegselt kõikjal. Inimese hing asub alati korraga igal pool, mitte ainult tema füüsilises kehas. Aga mõned räägivad, et see asub mitte ainult füüsilises kehas, vaid rinnus, mõned, et rinna keskel, mõned, et südames.
Mõned räägivad, et peas, mõned isegi, et kulmude vahel jne, on palju võimalusi, ei hakka kõiki loetlema. Räägitakse isegi, et hing võib olla kandades – on ju olemas rahvapärane väljend „hing läks kandadesse“. (Tõlkimatu sõnamäng: eesti keeles ütleme selle asemel „süda langes saapasäärde“ – K.T.). Tegelikult paikneb hing ümber silmapilkselt kõikjal samaaegselt, ja seepärast võib öelda, et hing on alati kõikjal korraga, alati kõikjal. Ja seda, et hing on alati kõikjal, võib kergesti praktiliselt tõestada. Võtame selleks järgmise näite. Olgu meil tegemist piisavalt tundliku naisega, st naisega, kes piisavalt hästi tunnetab näiteks oma last. Kui ta tunnetab oma last hästi, siis kus iganes tema laps ka viibiks, ükskõik kui kaugel, kasvõi mitme tuhande kilomeetri kaugusel, kui temaga midagi tõsist juhtub, siis naise hing tunneb seda kohe, ta hakkab muretsema, süda hakkab valutama ja ta teab, et lapsega juhtus midagi tõsist. Miks ta seda kohe tunneb? Sellepärast, et hing asub korraga kõikjal ja seega teab kõigest kõike. Kuid esmajärjekorras pakub talle muidugi huvi talle kõige lähedasem inimene, keda ta hästi tunnetab, ja kui temaga juhtub selline lugu, siis teab ta seda kohe. Siin on teile tõestus, et hing on samaaegselt kõikjal. Ent kui inimene nii ei tunne, siis on loomulikult teine asi. Kõik ei ole ju nii tundlikud, inimesed on tundlikud erineval viisil, tundlikkus on kõigil erinev.
On võimalik tõestada, et hing pole üksnes inimestel, vaid on ka kõigil loomadel ja samuti taimedel. Kõigel on hing. Selle kohta, et loomadel on hing, toon teile sellise näite. Inimesed on ammu märganud ja teavad, et kui on tulemas mingi suur loodusõnnetus, näiteks maavärisemine või midagi muud, siis loomad teavad seda ette ja võtavad abinõud tarvitusele: näiteks lahkuvad hoonest või teevad midagi muud, hakkavad sellele kuidagi reageerima. Seega nad teavad juba varem, et tuleb mingi loodusõnnetus, näiteks maavärin või orkaan või üleujutus. Loomad tunnevad seda kõike ette. Miks? Aga sellepärast, et neil on samuti hing, mis asub kõikjal. Mis maailmas ka ei juhtu, teab hing, kuna läbistab kõike, kõigest kõike – millised protsessid toimuvad maa all, maa peal, igal pool. Miks loomad seda tunnevad, teavad, st saavad hingelt sellist informatsiooni ja võtavad abinõud tarvitusele? Sellepärast, et neil on erinevalt inimesest teadvus, mentaalkeha, mis on teadvuse keha, väga nõrgalt arenenud. Inimesel on mentaalkeha väga hästi, väga tugevalt arenenud. Arenenud piisavalt tugevalt, sel määral, et inimene tugineb ainult oma teadvuse teadmistele, informatsioonile, mis tuleb teadvuselt. Inimene tugineb mentaalkehale, oma teadvusele. Kui toimuvad mingid suured loodusõnnetused, ei kuula inimene seepärast oma hinge, hinge kausaalset koostisosa. Kuigi hing ju teab, et loodusõnnetus läheneb, loomad lähtuvad hingelt saadavast informatsioonist ja võtavad tarvitusele abinõud. Inimene aga lähtub oma mentaalkeha teadmistest. Kuid mentaalkeha ei tea, et tulemas on loodusõnnetus ja seetõttu inimene ei reageeri, ignoreerib seda, mida hing võiks öelda. Tänu sellele, et inimestel on teadvus tugevalt arenenud, nad ka ei hooli hinge sõnumitest. Teadvus blokeerib need, lähtub mentaalkeha teadmistest ja ignoreerib kausaalset keha, informatsiooni, mida hing annab. Sellepärast ei toetu inimene reeglina oma tunnetele, oma tunnetest juhindutakse väga harva. Enamasti loodetakse mõistusele, mistõttu pole harvad juhud, kui inimene satub olukordadesse, mida võinuks vältida kasvõi loomi, nende käitumist tähelepanelikult jälgides.
Nüüd absoluudi keha. Vaatame nüüd hinge, hinge omadusi, alustades absoluudi kehast. Millised on absoluudi omadused? Esiteks: see asub üheaegselt kõikjal, nagu ka hing tervikuna. Ja on igavene. Hing on igavene, kuna on informatsiooniline koostisosa, samamoodi on igavene ka absoluut. Need on kaks omadust, mis on kõigil hinge koostisosadel. Millised kaks omadust? See, et on üheaegselt kõikjal, läbib kõike. Ja on igavene. Hing on igavene ja seepärast on absoluudi keha samuti igavene.
Need ongi kaks omadust. Kuid need ei ole absoluudi keha kõige tähtsamad omadused. Tema kõige tähtsam omadus, mis eristab teda näitekst kausaalsest kehast, seisneb selles, et absoluut on täiuslik. Ta on täiuslik, aga kuna ta on täiuslik, siis puudub tal vajadus täiustuda. Seepärast ta ei täiustu. Mida kujutab endast täiustumine? See on evolutsioon, areng. Ja kui ta juba on täiuslik, siis täiustuda pole vaja. Seepärast on absoluut muutumatu, ta ei muutu. Need ongi põhilised omadused – ta on täiuslik ja muutumatu.
Nüüd „tegeliku mina“ keha – mida see endast kujutab? „Tegeliku mina“ keha nimetatakse ka individuaalsuse kehaks, ātmāks. Ka ātmā on „tegeliku mina“ keha. Ja kasutatakse veel ühte nimetust – inimese monaad ehk jumalik säde inimeses. See, et „tegeliku mina“ keha on jumalik säde inimeses – juba väljend „jumalik säde inimeses“ räägib sellest, et „tegeliku mina“ keha on osa absoluudi kehast. Aga kui see on osa absoluudi kehast, on ka tema täiuslik ja seepärast ei täiustu ning on samuti muutumatu.
Milline on sellisel juhul erinevus absoluudi keha ning „tegeliku mina“ keha vahel, kui neil on ühesugused omadused? Jah, neil on ühesugused omadused, kuid erinevus seisneb selles, et absoluudi keha on tervik, aga „tegeliku mina“ keha moodustab ühe osa sellest tervikust. Selles seisnebki kogu erinevus, mingeid muid erinevusi ei olegi.
Me vaatlesime kaht keha. Aga mida kujutab endast kausaal-, põhjuskeha? Kausaalkeha ei ole jumalik säde inimeses, ei ole osa absoluudi kehast. Seega ei ole ta täiuslik, sest täiuslik on ainult absoluut. Ja kuna kausaalkeha ei ole osa absoluudi kehast, ei ole kausaalkeha täiuslik. Ja sel põhjusel pürgib ta täiuslikkuse poole. Kausaalkeha täiustamiseks kehastub hing füüsiliseks kehaks, milles elab oma elu, omandab elukogemuse. Ja seeläbi, ühest elust teise, omandades iga kord elukogemust, kausaalkeha täiustub.
Ja hing täiustub maa peal järgmisel moel. Maal on olemas evolutsioonilise arengu neli astet. Kui hing satub maa peale, hakkab ta esialgu täiustuma, omandab elukogemust maapealse evolutsioonilise arengu kõige madalamal astmel. See aste kannab nime „mineraalide ja kivide maailm“. Seega omandab hing esmalt elukogemust mineraalide ja kivide kehas. Et omandada selles maailmas täielik elukogemus, peab hing elama kõigis mineraalide liikides. Viimase elu selles maailmas elab hing kõige täiuslikumas mineraalis – teemandis, mis on kõige täiuslikum mineraal seetõttu, et tal on kõige täiuslikum kristallivõre.
Kui mineraalide ja kivide maailmas on omandatud täielik elukogemus, pole hingel enam vajadust seal kogemust omandada. Siis tõuseb hing evolutsiooni järgmisele, keerulisemale astmele – „taimede maailma“. Et omandada selle maailma täielik elukogemus, elab hing kõigis taimede liikides. Viimase elu elab ta kõige täiuslikumas taimes, milleks peetakse orhideed.
Seejärel tõuseb hing evolutsiooni järgmisele astmele – „elusorganismide ja loomade maailma“. Selle maailma täieliku elukogemuse omandamiseks elab hing kõigis elusorganismide ja loomade liikides, alustades kõige primitiivsematest elusorganismidest – ainuraksetest. Ja edasi üha keerulisemates ja keerulisemates, omandades elukogemust. Ja kõige viimase elu elab hing koduloomade kehas.
Kui hing on omandanud täieliku elukogemuse selles elusorganismide ja loomade maailmas, tõuseb ta evolutsiooni neljandale, viimasele astmele maa peal – inimese maailma. Et omandada täielik elukogemus inimese maailmas, elab hing kuni 777 elu inimese kehas maa peal. Elades neid mitutsadat elu, omandab ta elukogemust paljudelt tegevusaladelt, erialadelt jne. Täieliku elukogemuse omandamiseks elab hing väga erinevate inimestena, alustades näiteks orjast. Kui enam kui 600 või 700 elatud elu käigus on elukogemus omandatud, sünnib hing inimese maailmas viimast korda, juba kõige vanem hing, ja tal pole enam huvi olla ükskõik kes, sest ta on olnud juba kõik. Tal pole huvi olla isegi näiteks president või kuningas, sest ta on elanud juba ka nende mitmesugustes variantides.
Kui hingel puudub soov olla keegi, alustab ta ebamaiste tegevustega, tegelemist mingite vaimsete praktikatega. Hing lahkub kuhugi – kõrbesse või kloostrisse või koopasse, pöördub eemale maistest asjadest, sest see kõik ei paku hingele enam huvi. Ja keskendub ainult vaimsele tegevusele. Et järgmises elus mitte enam tulla tagasi maa peale.
Pärast seda, kui hing on maa pealt lahkunud, toimub tema evolutsioon teistel, kõrgematel planeetidel, kus järgnevad uued astmed, kuna täiustumisel pole piire. Neid kõrgemaid planeete, kus on kõrgemad olevused, ülimad olendid, nimetavad mõned ka paradiisiplaneetideks. Need on inimesest kõrgemad astmed.
Võib öelda, et universumis pole millelgi piire – ei ajalisi ega ruumilisi. Tänapäeva teadus võib kõige täiuslikumate vahenditega vaadata juba väga kaugele universumisse, kuid pole sellest hoolimata leidnud selle piire. Universumil polegi piire. Tänapäeva instrumentidega, teleskoopidega, on jõutud 13 miljardi valgusaasta kaugusele, aga piire pole. Ja kaugemale praeguste instrumentidega ei näe, kuid selle 13 miljardi valgusaasta ulatuses piire ometi pole. Seega universumis piire pole – ei ajas ega ruumis, ning piire ei ole ka evolutsioonil. Seepärast on hinge evolutsioon igavene. Ja seega pole hinge evolutsiooni astmetel piire, me ei tea, kui palju neid seal veel järgneb. Kuid maa peal on evolutsioonil neli astet, seda me teame. See ongi üldjoontes kõik, mida ma tahtsin öelda ettekujutusest ümbritseva maailma kohta, inimese kohta, tema energiakehade kohta, hinge kohta, kosmoenergeetika kohta, kanalitest, mille kaudu need liiguvad.