Tervendamine on tee terviklikkusele. Meie elu on mitmetahuline ja tervendamist vajab iga tahk. Keha ei ole tingimata esimene tahk, millest on tingimata vaja suunduda tervendamise teele. Keha tervendamine on tee viimane etapp. Kõik peab algama oma vaadete, veendumuste ja ümbritseva maailmaga olevate vastastikuste suhete ülevaatusest. Milline on tervendamise mehhanism? Ühetähenduslikku vastust ei ole ilmselt võimalik anda, sest iga inimene on idividuaalne, ja see tähendab, et samasugust tervendamise skeemi ei ole. Aga ühte võib täpselt kinnitada – tervendamise juur on muutumine. Kui inimene on muutumisele avatud, st mõistab oma isiklike eluvaadete, kogunenud veendumuste muutmise vajadust. Koos sellega avab ta endale ligipääsu uutele energiatele (teadmisele), mis soodustavad muutumist, kuid lõppkokkuvõttes ka tervenemist (terviklikku maailmataju). Ainult niisuguse lähenemisega hakkavad tööle need või teised tervendavad mehhanismid, mida on rakendatud paljudes tervendavates praktikates. Kõik need on soodsa mõjuga. Ühed annavad kindlustunnet, teised aitavad muuta vastastikuseid suhteid, aga mõned sunnivad edasi liikuma, äratavad huvi uue vastu.
Ilma muutumise soovita ei suuda inimest aidata ei psühholoogid, ei traditsiooniline meditsiin. Sel juhul on paratamatu siirdumine negatiivsetele kroonilistele vormidele.
Millest siis alustada? Muidugi iseendast. Meid ümbritsev elu on ainult meie isiklik peegeldus, kootud meie mõtetest ja tegudest, mis on tehtud minevikus ja on kavas tulevikus. Jaa-jaa, ärge imestage. Meie unistused, soovid, kujuteldavad teod ja käitumismudelid – kõik see on meie ümbruses olemas. Ja kui teid ei rahulda see maailm (teie enda kootud), milles elate, siis on aeg seda muuta. Alustage oma mõtetest, korrastage need. Oleme harjunud oma eluviisiga, mõtteviisiga, reageerimisega nii enda kui ka ümbritsevate tegudele. Nii teamegi täpselt, et kui astume bussis kellelegi varbale või tõukame küünarnukiga, siis kuuleme paremal juhul torinat või sõna „lehm“.
Aga milline on teie reageering, kui kuulete vastuseks „palun vabandust“? Inimene, keda tõukasite, vabandab teie ees! Ta palub vabandust selle eest, et jättis ettevaatamatult teile vähe ruumi, millega provotseeris tõuklemise. Kas olete selleks valmis, kas soovite olla selline inimene?
„Igaühe ees vabandada, see pole küll minu jaoks!“ Asi on selles, et selline inimene ei satu niisugustesse olukordadesse, need on tema jaoks harvad. Tema mõttemaailm ei ole kaootiline, vaid kontrolli all, ja see tähendab, et selle inimese emotsioonid alluvad talle. See lubab tal kontrollida mitte ainult ennast, vaid ka ümbritsevat maailma, ja järelikult taotleda püstitatud eesmärke.
Meid ümbritsev maailm koosneb peentest energeetilistest struktuuridest, mis on moodustunud paljudest erinevatest mõtete, soovide, tegude, unelmate energiatest. Kui teie mõistus rändab pidevalt negatiivse maailmataju kaoses, siis see ainult suurendab selle (maailma) negatiivsust. Samamoodi häälestunud inimesed saavad vaid kinnitust oma veendumustele, et „kõik on halb“. Loobuge negatiivsetest veendumustest, võtke vastu uued, head kinnitavad vaated elule ja te näete „head“. Mida rohkem usute heasse, seda rohkem hakkab see teie ümbruses avalduma. Inimene usub pigem „halba“ kui „head“, sest hirm, mille oleme endale saanud valede veendumuste kogemustest, täitis kogu inimliku olemuse. Me võitleme alati ja mõtleme vaid iseenda kasust, isegi kui armastame. Hirm ei lase meie mõistusel valida, see varjutab nii meie südametunnistuse, peenikese häälekese, mille katame isikliku abituse õigustamisega. Ometi on iga inimese südames „headus“ ja selle leek suudab sulatada kõik mõistuse ahelad ja sulatada külmunud südame. Andke sellele leegile veidi uskumise tuult, ja see muudab lootuse hõõguva tulukese heaks, tõeliseks elu armastamise leegiks.
Kuskil sisemuses on meil soov olla hea ja kaastundlik, armastatud ja elurõõmus. Selleks on vaja tingimata uskuda selle täitumisse, uskuda, et olete kõike seda väärt ja palju muud. Tingimata on vaja „veendumuse hüpet“. See on kui avada umbses ruumis aken, ja te tunnete otsekohe värske õhu „vahetust“.